Enamik Ruhnu saarel säilinud piirikividest on pärit 1930. aastast, mil viidi läbi maareform ja seni valdavalt kogukondlikus kasutuses olnud maad jagati talude vahel kinnistuteks. Iga talu sai oma metsa-, põllu-, karja- ja heinamaa ning külas oleva taluhoonete aluse tüki. On säilinud ka mõni kõnealuse maareformi eelne piirikivi. Külavahel paiknenud piirikividest viidi paljud koos kiviaedadega 1960. aastatel kalurikolhoosi Kommunismi Majak kolhoosnike poolt sadama kivimuuli täiteks. Paljud kivid on kadunud maaparanduse käigus, mõned on vajunud aegade jooksul pinnasesse, mõnda pole võsa vahelt siiani avastatud.

Tähised Ruhnu saare piirikividel on huvitavad ja erisugused – lihtsast kriipsust sulusristini. Teada on ka üks noolekujulise tähisega kivi. Paljud kivid on sulusristikivid, kus sulusrist tähistas piiri puudumist, tavaline joon aga piiri suunda. Holma rannas on üles märgitud 6 piirikivi. Kivid paigaldatud kupitsale.

Kirjandus

• Hiiumaa pärandkultuurist. Saaremaa pärandkultuurist. Kärdla–Kuressaare, 2011

Loodud 2013