Rəsul Rza ja Nigar Rəfibəyli

Rza portree (Tahir Salahov, 1971)

Rəsul Rza (õieti Rzayev; 19. V 1910 Göyçay – 1. IV 1981 Bakuu), Aserbaidžaani luuletaja ja tõlkija, Aserbaidžaani NSV teeneline kunstitegelane (1944), Aserbaidžaani NSV rahvakirjanik (1966).

Õppis 1935–37 Moskvas ülevenemaalises riiklikus kinematograafia instituudis.

Töötas aastast 1937 Aserbaidžaanfilmis (1942–44 direktor), 1948–49 Aserbaidžaani kinematograafiaminister, 1966–75 Aserbaidžaani nõukogude entsüklopeedia peatoimetaja, ka Aserbaidžaani teadeteagentuuri juhatuse esimees.

Saanud mõjutusi Vladimir Majakovskilt ja Nazim Hikmetilt, viljelnud esimesena ja kõige järjepidevamalt aserbaidžaani luules vabavärssi. Esimese luuletuse avaldas 1927, kokku on tal ilmunud 65 luulekogu. 1920.–40. aastatel on tema loomingule iseloomulik pidev uute poeetiliste vormide otsimine, et ülistada uut korda ja uut inimest. Lisaks olid sel ajal tema luule keskseks teemaks rahvusvaheline võitlus kolonialismi ja fašismi vastu ning nõukogude rahvaste sõprus. Teise maailmasõja aastatel kirjutas patriootilist luulet, hilisemas loomingus süvenesid filosoofilised motiivid.

Kirjutanud näidendeid („Vennad” (1956), „Seadus” (1963), laulusõnu (heliloojad Tofiq Quliyev, Emin Sabitoğlu, Rauf Hacıyev, Niyazi), mida on esitanud Bülbül, Rəşid Behbudov, Fidan ja Xuraman Qasımova, Müslüm Maqomayev jt. Viljelenud lasteproosat ja -luulet ning publitsistikat.

Tõlkinud aserbaidžaani keelde Nizami, Lope de Vega, Byroni, Goethe, Heine, Puškini, Lermontovi, Nekrassovi, Majakovski jt teoseid.

Eesti keeles on ilmunud valikkogu „Ammendamatus” (1971, tõlkija Ly Seppel).

NSV Liidu riiklik preemia (1951, „Lenin”, 1950), sotsialistliku töö kangelane (1980).

Maetud Bakuu kangelaskalmistule.

Tema nime kannab tänav Bakuus.

Tema abikaasa Nigar Rəfibəyli (23. VI 1913 – 9. VII 1981) oli luuletaja, poeg Anar on kirjanik.

EE 8, 1995; täiendatud 2015