Anar (õieti Anar Rzayev, venepäraselt Anar Rzajev; 14. III 1938 Bakuu), Aserbaidžaani kirjanik, stsenarist ja lavastaja, Aserbaidžaani kirjanike liidu liige (1964, aastast 1991 esimees), Euraasia ja Türgi kirjanike liidu kõrgema nõukogu liige (2007), türgikeelsete kirjanike liidu esimene esimees (2014); Aserbaidžaani teeneline kunstitegelane (1976), Aserbaidžaani rahvakirjanik; Rəsul Rza poeg.

Lõpetas 1955 Bakuu muusikakooli, 1960 Bakuu riikliku ülikooli filoloogia erialal, õppis 1962–64 Moskvas NSV Liidu kinokomitee kõrgematel stsenaristide ja 1974–76 lavastajate kursustel. Kunstialmanahhi Qobustan asutaja (1968) ja peatoimetaja. Ajakiri aitas oluliselt kaasa aserbaidžaani rahvusliku teadvuse taassünnile.

Esimesed jutustused ilmusid 1960 ajakirjas Aserbaidžaan, 1963 ilmus esimene jutustustekogu („Pühade ootuses”). Esimesena Aserbaidžaani kirjanduses käsitles ta inimese elu ilma nõukogude ideoloogia raamideta. Tema teoseid on tõlgitud ja avaldatud enam kui 50 keeles.

Tema teoste põhjal on tehtud 12 filmi (sh „Igal õhtul kell üksteist”, 1969, romaani „Mina, sina, tema ja telefon alusel”, „Dante juubel”, 1978, samanimelise jutustuse alusel ja „Təhminə”, 1993, „Viiekorruselise maja kuues korrus alusel”, osa filme on ka tema lavastatud), neid on lavastatud Aserbaidžaani (sh Aserbaidžaani riiklikus draamateatris) ja mitme teise riigi teatrites.

Kirjutanud filmistsenaariume, sh ajalooteemalistele filmidele „Dädä Gorgud”, samuti filmidele Hüseyn Cavidist, Cəlil Məmmədquluzadəst, Üzeyir Hacıbәyovist ja Mirzə Fətəli Axundovist.

Aastast 1993 Aserbaidžaani-Türgi sõprusühingu esimees.

1987 Aserbaidžaani ja 1989–91 NSV Liidu Ülemnõukogu saadik, 1995–2005 Aserbaidžaani parlamendi saadik.

Aserbaidžaani iseseisvuse orden (İstiqlal, 1998), Heidar Alijevi preemia (2011), Fırati ülikooli audoktor (2012, Türgi).

Loodud 2014