Rājasthān
Rājasthān [hindi raːdʒəsˈt̪ʰaːn], Radžastan, osariik India loodeosas; 342 300 km2, 44 005 000 el. (1991); pealinn Jaipur.
Rahvastikus peamiselt radžastanlased. Keskosa läbib kirde–edela-suunaline Aravalli ahelik (kõrgus kuni 1722 m), sellest loodes paikneb madal ja tasane Thari kõrb, lõunaosa on kõrgem ja pinnamood vahelduvam. Suuremad linnad on Jaipur, Jodhpur, Kota, Bikaner, Ajmer ja Udaipur.
Tähtsaim majandusharu on põllumajandus, eeskätt ekstensiivne karjakasvatus; peetakse lambaid (pool India villatoodangust), kitsi, kaameleid ja pühvleid. Tähtis on niisutusmaaviljelus (Rājasthāni kanali veega niisutatakse 1,2 miljonit hektarit): kasvatatakse hirssi, nisu, maisi, puuvillapõõsast, suhkruroogu ja õlitaimi. Kaevandatakse maavarasid (vilku, kipsi, asbesti, polümetallilisi maake, hõbedat, vääriskive). Tekstiili- (puuvilla-), toiduaine- (eriti suhkru-), klaasi-, tsemendi-, keemia- ja masinatööstus; kunstkäsitöö (vääriskivide ja metalli töötlemine, vandlinikerdus, vaibakudumine). Kota lähedal hüdroelektriejaam (200 MW).
Rājasthān kujunes eripäraseks ajalooliseks piirkonnaks keskajal, kui sealseid väikeriike (13.–19. sajandini oli neid umbes 20) valitsesid raadžputtide dünastiad. Rājasthāni riigid olid enamasti Delhi sultanaadi, Suurmogulite ja Marathi riigi vasallid. Briti võimu ajal 1818–1947 nimetati Rājasthāni Radžputanaks. 1950 liideti Rājasthāni riigid osariigiks, 1956 ühendati Rājasthāniga Ajmer. India osariik aastast 1956.
EE 8, 1995