Registan. Vasakult Ulugbeki, Tilla-Kari ja Šerdori medrese

Samarkand, linn Usbekistanis Zarafshoni (Zeravšani) orus Samarkandi vilajeti keskus; 316 000, linnastus 492 000 elanikku (2006).

Suur tööstuslinn ja vana kultuurikeskus. Masina- (auto- ja traktoriosad, fotoaparaadid, kinoseadmed), keemia- (superfosfaat), tekstiili- (siid- ja puuvillriie, õmblus- ja trikootooted), naha-, toiduaine- ja tubakatööstus, kunstkäsitöö.

Mitu kõrgkooli, sh Ali-Šer Navoii nimeline Samarqandi ülikool (asutatud 1933), ja uurimisinstituuti (sh karakullilamba- ja viinamarjakasvatuse ning rnalaariauuringute instituut), Usbekistani rahvaste kunsti ja kultuuri ajaloo muuseum, Ulugbeki tähetorni muuseum, Sadriddin Ajni majamuuseum.

Ajalugu

Muinasajast tuntud käsitöö ja kaubalinn Samarkand (Marakanda) oli 4. sajandil eKr – 6. sajandil Sogdiana pealinn. 329 eKr vallutas linna Aleksander Suur. Linna hilisemat arengut soodustas asumine Siiditeel, 680 ulatus Samarkandini araablaste sõjaretk, linn vallutati 712. Samaniidide ajal kujunes Samarkand tähtsaks tadžiki kultuuri ja hariduse koldeks ning püsis sellisena 20. sajandini. 1212 vallutas ja purustas linna horezmšahh Muhammadi, 1220 mongolite vägi. Mongolite-eelne Samarkand asus praegusest vanalinnast kirdes (praegu Afrasiabi arheoloogiline kaitseala). 1365–66 oli Samarkand sarbadaride ülestõusu keskusi, ülestõusu mahasurunud Timur tegi ta oma riigi pealinnaks. Seejärel oli Samarkand aastani 1576 Šeibaniidide riigi pealinn. Nende ajal rajati linna palju monumentaalseid ehitisi. 1740–47 oli Samarkand Nadir-šahhi valduses, 1868 vallutasid ja purustasid Buhhaara khaaniriigile kuuluva Samarkandi venelased. 1871 hakati vanalinnast edelasse rajama vene linnaosa. Aastast 1886 oli Samarkand Turkestani kubermangu oblastiikeskus. Nõukogude võimu ajal (kehtestati 1917) oli Samarkand 1924–30 Usbekistani pealinn, pärast seda oblasti- ja vilajetikeskus.

Kirjandus

• История Самарканда 1.–2. тт. Ташкент, 1969–70
• Г. А. Пугаченкова. Самарканд. Бухара. М., 1968

EE 8, 1995