Alexander Gustav von Schrenck [srenk] (ka Schrenk; vene Aleksandr Ivanovitš; 16. II 1816 Triznovo mõis, Tula kubermang – 7. VII 1876 Tartu), saksa päritolu mineraloog, botaanik ja maadeuurija, Leopold von Schrencki vend, dr. phil. nat. (1853, Königsberg).

Õppis 1834–37 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas, oli 1848–53 samas eradotsent, pani aluse Eesti Siluri uurimisele (tema õpilasi oli Friedrich Schmidt). Uuris 1835 Suursaare taimestikku, 1837 Euroopa äärmist kirdeosa (sh Vaigatši saart), 1839 Lapimaad, 1840–44 Kasahstani steppe ja kõrbeid, Džungaariat ja Lõuna-Siberit. Elas 1858–68 pikemat aega Pühajärve mõisas.

Avaldanud 5 pikka reisiaruannet ja uurimuse peamiselt Eesti saarte Siluri liigestussüsteemi kohta. Schrenckilt on ilmunud ka luulet ja luuletõlkeid.

Tema nimi on autud mitmele taimeperekonnale ja liigile ning Taimõril voolavale u 200 km pikkusele jõele.

Kirjandus

• O. Kurs. Tartu Ülikooli kasvandik Alexander von Schrenck. – Tartu ja kultuur. Tallinn, 1990
• V. Passetski. Eestist pärit Arktika uurijaid. Tallinn, 1970

Välislink

• Alexander von Schrenck Eesti Looduseuurijate Seltsi kodulehel

EE 14, 2000