Robert Falcon Scott [skot] (6. V1 1868 Devonporti lähedal – 29. III 1912), Briti mereväeohvitser ja polaaruurija. Juhtis 1901–04 laeval Discovery Inglise Antarktika-ekspeditsiooni, uuris Rossi šelfiliustikku (jääbarjääri), avastas Kuningas Edward VII maa ning jõudis koos Ernest Henry Shackletoniga suuskadel 82°17' ll-ni. Organiseeris laeval Terra Nova 1911 ekspeditsiooni lõunapooluse avastamiseks. Jõudis 18. I 1912 lõunapoolusele, kuid kuu aega pärast Roald Amundseni. Hukkus koos nelja kaaslasega tagasiteel halbade ilmastikuolude ning toidu ja kütuse puuduse tagajärjel. Tema ekspeditsioonides veeti varustust põhiliselt järelveetavate kelkudega, sest koerterakendite kasutamine oli talle tollase tava tõttu (nõrkenud või tarbetuks muutunud koerad tarvitati toiduks) eetiliselt vastuvõetamatu. Tema hukkumiskohast leitud päevik avaldati raamatuna (eesti keeles „Scotti viimne ekspeditsioon”, I osa 1959, II osa 1979).

Kirjandus

•  R. E. Priestly. Antarctic adventures. New York, 1915
• H. Ludlem. Captain Scott. New York, 1965
• R. Huntford. Scott and Amundsen. London; Sydney,1983
• S. Solomon. The Coldest March: Scott's Fatal Antarctic Expedition. London, 2001
• D. Crane. Scott of the Antarctic: A Life of Courage, and Tragedy in the Extreme South. London, 2005

MerLe, 1996; muudetud 2011