Soosaare mõis

Soosaare mõisa peahoone (1965)

Soosaare mõisa tall ja laut

Soosaare mõisa ait

Soosaare mõis (sks Soosaar), Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas, asub tänapäeval Kolga-Jaani vallas Järtsaare külas.

17. sajandil rajatud mõis kuulus koos Võisiku mõisaga kammernõunik Heinrich von Fickile, seejärel tema tütrega abiellunud Wilhelm von Schulzele. Viimase surma järel päris mõisa tema tütar Anna, kes abiellus major Friedrich Wilhelm von Siversiga (1716–81; tema järglased on ka Rannu ja Valguta Siversid). Edaspidi kuulus Soosaare võõrandamiseni Siversite perekonnale.

F. W. von Siversilt päris mõisa Karl Magnus Adolf von Sivers (1765–1830). Edasi pärisid mõisa Ernst von Sivers (1798–1869), Robert von Sivers (sündinud 1835) ja temalt omakorda tuntud maaparandaja Nikolai von Sivers. 1919. aasta võõrandamise eelselt kuulus ta Harald von Sivers (1884–1918).

Hoone oli 1965. aastani kasutusel koolina.

Mõisa hoonestik

Mõisa ühekorruseline väike kivist klaasitsistlik peahoone on ehitatud arvatavasti 19. sajandi keskpaigas, sajandi lõpus on tehtud juurdeehitusi. Hoonel on kõrge soklikorrus, mis reljeefist tingituna on ühel äärel madalam. Hoone on kaetud kõrge poolkelpkatusega, millel eenduvad, profileeritud räästakarniisid külgfassaadidel ja pooviilu kelbakolmnarga all. Katusel on säiinud üks algne, massiivne korstnapits profileeritud karniisiga. Peaukse ees on lai lahtine terass kõrgel soklil, kust laskub lai ja kõrge kivi trepp. Hoone omab arvukalt hilisemaid juurdeehitusi. Hoone otsal kõrgel soklil on puidust pikendus (algselt ilmselt veranda), mis on põhikorrusest madalam. Hoone tagaküljel fassaadi vasakul tiival on teine madal tiibehitus (kitsas ja madal kivihoone). Hoone on pikka aega tühjalt seisnuna rüüstatud ning lagunenud.

Säilinud on mitmeid ümber ehitatud kõrvalhooneid. Neist huvipakkuvamad on ait (massiivne krohvitud kivihoone, mis algselt oli kaetud poolkelpkatusega, nüüd on asendatud laastukattega viilkatusega; 19. sajandi II veerand), valitsejamaja (krohvimata telliskiviehitis, 19. sajandi keskpaik) ning nelinurkse sisehoovi külgedel paiknev krohvimata maakividest hooneterühm, millesse kuuluvad elamu-tall ja laudarühm (19. sajandi II pool).

Väike park on heatasemelisas vabakujulises planeeringus. Peahoonel tagaküljel ja verandaga otsafassaadil on avaram väljak, peahoone ees on suurem ringtee.

Välislink

Loodud 2013