Võisiku mõis

Võisiku mõisa häärber

Võisiku mõis, rüütlimõis Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas, tänapäeval Põltsamaa vald Jõgevamaal.

Karjamõisad: Annamõisa, Nõmavere, Päovere, Suusiku, Vaibla.

Võisiku mõis asutati Põltsamaa lossi maadele. 1558. aastast on teade, et talupojad on Wesekes’i ordumõisa maha põletanud. 1561 läänistati Dietrich von Steinkuhlile. 1641 oli Põltsamaa lossipiirkonna osa. 1698 mõis redutseeriti. 1720 kinkis Peeter I selle koos Põltsamaaga oma majandusnõunikule Heinrich Claus von Fickile, kellelt see läks tütretütre kaasavarana 1748 Bockidele (Berend Johann von Bock, seejärel Georg Karl Heinrich von Bock ja tema poeg Timotheus Eberhard von Bock). 1837 pärisid mõisa Zoege von Manteuffelid ja 1870 Mühlenid. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Leon von Mühlen. 1925. a-st asub hoones hooldekodu.

Võisiku mõisa metsade küttepuidu kasutamiseks rajati 1794 Rõika peegli- ja 1796 Meleski klaasitöökoda (vt Rõika-Meleski peeglivabrik).

Mõisa hoonestik

Ühekorruseline härrastemaja valmis mitmes järgus: põhiosa pärineb Berend Johann von Bocki ajast 18. sajandi keskelt, hiljem on seda tublisti laiendatud. Kivist lihtsa välimusega hoonele on iseloomulikud eenduvad tiivad. Peasissepääsu ees paiknev veranda on arvatavasti lisatud 19. sajandil. Peakorruse anfilaadsetes ruumides on säilinud barokseid laiade piirlaudadega tiibuksi.

Mõisas oli arvukalt kõrvalhooneid. Tähelepanuväärsed on 19. sajandi keskel ehitatud vana sepikoda (pesuköök) ja 19. sajandi teisel poolel rajatd uus sepikoda, mõlema esiosas on kolmelt küljelt lahtine kaaristu, otsafassaadid on kujundatud kolme kaaravaga kaaristuna. Säilinud on ka 18. sajandi II poolel ehitatud murdkelpkatusega aidahoone, millele on hiljem peale ehitatud mansardkorrus, kõrge korstnaga vesiveski- viinavabrik ja põhiosas regulaarstiilis park.

Võisiku mõisa vesiveski-viinavabrik

Võisiku mõisa uus sepikoda

Võisiku mõisa vana sepikoda (pesuköök)

Von Bocki perekonna kalmistu

Mõisa lähedal Kundrussaares asub Bockide perekonnakalmistu, mis on suurejoonelise kaarnišidega piirdemüüriga (taastati 1980. aastatel). Kalmistul on tõenäoliselt 18. sajandi lõpul ehitatud maa-alune kabel (valdavalt paekivist ja maakividest aktsentidega). Kalmistule on maetud ka Timotheus Eberhard von Bock, kes on tuntud Jaan Krossi romaanist „Keisri hull”.

Välislink

EE 12, 2003; muudetud 2013