Starčenko, Elsa

Elsa Starčenko (ka Startšenko, aastani 1956 Silm; 20. IX 1925 Ülejõe – 1. IV 2018 Tallinn), maalikunstnik ja nukumeister. Eesti Kunstnike Liidu (1952), Eesti Teatriliidu (1969) ja Lavastuskunstnike Liidu liige (1994, ka auliige). Vanemad talunikud.

Lõpetas 1944 Paide gümnaasiumi ja 1951 maali erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Töötanud 1951–57 Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis maalijana, olnud 1957–66 vabakutseline ja 1966–96 Nukuteatri kunstnik-lavastaja. Esinenud maalidega näitustel.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1976).

Nukud

• Markelova Minu papa on lõvi (1967)
• Raua Ninatark muna (1968)
• Tolstoi ja Aguri Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused (1969, koos Jutta Maisaarega)
• Lopejska ja Krčulova Kureke ja Hernetont (1969 ja 1991)
• Liigandi Lugu sepast (1970)
• Kangilaski Kaval‑Ants ja Vanapagan (1971)
• Niidu Vintsel‑Vantsel vanaema (1972)
• Undi ja Aguri Punamütsike (1973)
• Janssoni ja Saare Muumimuinasjutt (1974) ja Pöörane muumisuvi (1975)
• Tuglase ja Aguri Väike Illimar (1975 ja 1990)
• Männi Õhuloss Pilvemaal (1977)
• Undi Gulliver ja Gulliver (1979)
• Põldmäe, Peegli ja Saare Verine John (1980)
• Shakespeare’i Romeo ja Julia (1984) ning Suveöö unenägu (1985)
• Tuglase ja Aguri Toome helbed (1986)
• Ehini Kalevipoja lood (1988)
• Ionesco Ninasarvik (1989)
• Kangro ja Tungla Hunt ja seitse kitsetalle (1991)
• Tiitineni Metsakuninga kroon (1993)
• Goethe ja Spriidi Faustike (1995)

Kirjandus

• F. Veike. Elsa Starčenko juubel. – Sirp ja Vasar, 10. oktoober 1975

ETBL, 2000 (E. Purje); täiendatud 2016 (T. Truuvert)