Suuman, Toomas

Toomas Suuman (9. V 1956 Rakvere – 14. V 2022 Rakvere), näitleja ja lavastaja. Eesti Teatriliidu (1980), Näitlejate Liidu (1993) ning Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige (1997). Aleksander Suumani poeg, Imat Suumanni vend. Oli 1978–2000 abielus Marika Vernikuga, aastast 2001 Hille Hendriksoniga.

Lõpetas 1974 Otepää Keskkooli ja 1978 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.

Oli 1978–80 Vanemuise ja aastast 1980 Rakvere Teatri näitleja, 1996–99 viimases ka kirjandusala juhataja ja 1999–2006 kirjandusala toimetaja.

Mänginud filmis („Agent Sinikael”, 2002, Exitfilm, Suhkur Film; „Päeva lõpus”, 2009, LineFilm; „Lumekuninganna”, 2010, F-Seitse, Pomor Film; „Mehetapja/Süütu/Vari”, 2017, F-Seitse, Era Film; „Soo”, 2022, Taska Film, Apollo Film Productions, Kassikuld) ja teleseriaalides.

Kirjutanud näidendeid („Meil aiaäärne tänavas”, 2000; „Linnapea”, 2008; „Nõiutud kevade”, 2011; „Viimase öö õigus”, 2013) ja dramatiseeringuid (Gerald Durrelli „Minu pere ja muud loomad”, 2002), avaldanud teatriartikleid.

Tunnustusi

Osi

  • Terenti (Arbuzovi Julmad mängud, 1978)
  • Bifagor (Tiksi Lahtihüpe, 1980 Vanemuises)
  • Rauast Puuraidur (Baumi ja I. Süvalepa Smaragdlinna võlur, 1980 Rakvere Teatris)
  • Arlequin (Marivaux’ Armastuse ja juhuse mäng, 1982, ka muusika autoreid)
  • Léandre (Molière’i Scapini kelmused, 1983)
  • Jakob (Krossi ja Trassi Michelsoni immatrikuleerimine, 1983)
  • Pjotr Sergejevitš Trofimov (Tšehhovi Kirsiaed, 1987)
  • Jan (Iredyński Hüvasti, Juudas, 1988)
  • Andreas Kragler (Brechti Trummid öös, 1990)
  • Feste (Shakespeare’i Kaheteistkümnes öö, 1991)
  • Johannes Rosmer (Ibseni Rosmersholm, 1993)
  • Juhani (Kivi ja Jalaka Seitse venda, 1994)
  • Juudas Iskariot (Saarepera ja Õunapuu Noa laev, 1995)
  • Kingpool (Raua Naksitrallid, 1995)
  • Hector (Anouilh’ Varaste ball, 1996)
  • Engstrand (Ibseni Kummitused, 1997)
  • kohtunik Gaunt (Andersoni Hingetuisk, 1998)
  • nõbu Lymon (McCullersi ja Albee Kurva kohviku ballaad, 1999)
  • Sepeteus (Kivi ja Normeti Nõmmekingsepad, 2000)
  • Christopher Riley (Nicholsoni Varjudemaa, 2000)
  • Arthur Vines (D. Churchilli Sassis tunded, 2000)
  • Davies (Pinteri Majahoidja, 2001)
  • Hanno Joorik (R. Saaremäe Jaanituli, 2001)
  • Larry (Heggie Elame veel!, 2002)
  • Halleluuja (Suumani, Raudsepa ja Varrese Arabella ja Taaniel, 2002)
  • David (Frayni Heategijad, 2003)
  • Helge (Vinterbergi ja Rukovi Pidusöök, 2004)
  • Seppo (Saisio Tundetus, 2004)
  • Juhan (Liivi, Smuuli ja Viidingu Johannese passioon, 2005)
  • Le Bret (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 2007)
  • Tepo (Lennuki Päeva lõpus, 2008)
  • Jack (McPhersoni Teisel pool, 2008)
  • Jakob Liiv (Suumani Saksad sõitsid saaniga ehk Kohtumisõhtu ühes vaatuses pisarate, kisa ja vaikimisega, 2009)
  • Hirst (Pinteri Eikellegimaa, 2010)
  • Jaak (Kitzbergi Tuulte pöörises, 2010)
  • Indrek (Lennuki Vargamäe voonake, 2011, Albu valla projekt)
  • Ian (Kane’i Neetud, 2012)
  • mister Lockhart (McPhersoni Meresõitja, 2012)
  • doktor Buchanan (Williamsi Suvi ja suits, 2013)
  • Uno Naissoo (Pedmansoni Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu, 2014)
  • John Andersson (Claessoni Sina maga, mina pesen nõud, 2015)
  • Gottfrid Ambrosen (Kõivu ja Keeduse Somnambuul, 2016)
  • Arkaadi ja Juhan Kuld (Tombergi Gravitatsioon, 2017)
  • Valge (McCarthy Loojanguekspress, 2019)

Lavastusi

  • Brjussovi ja Suumani Üks lugu armastusest (1988)
  • Bergmani Stseenid ühest abielust (1989)
  • Williamsi Klaasist loomaaed (1989, ka muusikaline kujundus koos Toomas Rannuga)
  • Nõu Põgenejad (1990)
  • Guerdoni Paabeli ooper (1991)
  • Švartsi Vari (1992,ka muusikaline kujundus koos Toomas Rannuga)
  • Vallaku ja Suumani Teod pahupidi (1993, ka muusikaline kujundus)
  • Goethe Faust (1995, ka muusikaline kujundus koos Heilo Aadlaga, mängis Mefistofelest)
  • Goldoni Kahe isanda teener (1996)
  • Suumani Liivad (1997, ka muusikaline kujundus)
  • Gibsoni Kahekesi kiigel (1997, ka muusikaline kujundus)
  • Põdra Kanarbik (1999)
  • Murutari Mina, naine (2007)
  • Jerofejevi ja Lainvoo Üks joodik sõitis rongiga (2008)
  • Simoni Meie, mehed (2009, mängis Royd)
  • Kilty Armas luiskaja (2009, Pikk Mari)
  • Smuuli ja Suumani Lesk (2009)
  • Lawleri Seitsmeteistkümnenda nuku suvi (2014)

Helikandjaid

  • Kahe jõe vahel…, loodusluule (CD, 2006)

Kirjandus

  • T. Suuman, A. Tommingas. Teatrikuu ja noor näitleja. Intervjueerinud M. Aunaste. – Edasi, 16. märts 1979
  • Toomas Suuman. [Intervjuu]. – Punane Täht, 30. november 1985
  • J. Kulli. Üks lugu armastusest. – Sirp ja Vasar, 3. märts 1989
  • T. Suuman jt. Teatriprobleem 1989? – Teater. Muusika. Kino 1989, 4
  • J. Kulli. Abielulahutus Rakvere Teatris. – Reede, 14. juuli 1989
  • K. Vanaveski. Kes see keelab…. – Teater. Muusika. Kino 1990, 2
  • S. Karja. Ma põgenen, sa põgenesid.... – Reede 7. detsember 1990
  • J. Leesment. Rakvere au, mõistus ja südametunnistus. – Kultuur ja Elu 1991,  8
  • L. Vellerand. Vallaku veidrad väiksed nässus saatusega inimesed. [Teod pahupidi]. – Hommikuleht, 16. oktoober 1993
  • Toomas Suuman: „Suudan tappa... vaid laval“. Intervjueerinud R. Sikk. – Eesti Sõnumid, 4. märts 1995
  • J. Kruusvall. Kus on põrgu? Kas mitte maa peal? – Maaleht, 27. aprill 1995
  • M. Kruus. Kurat võtaks. – Teater. Muusika. Kino 1996, 1
  • T. Suuman. Jakob Liivale: inimesele ja nähtusele. – Kultuur ja Elu 1997, 2
  • T. Suuman. Liivasid pole kunagi küllalt. Intervjueerinud M. Õun. – Kultuur ja Elu 1997, 2 
  • Liivad maakera keskpunktis. Intervjueerinud P. Pihlak. – Virumaa Teataja, 22. veebruar 1997
  • M. Kapstas. Poeet ja idioot: „Liivade“ konflikti looval vendade Jakobi-Juhani vastandusel on globaalset jumet. – Favoriit 1997, 5
  • G. Kordemets. Tasakaal võtmise ja vastuandmise vahel. [Kahekesi kiigel]. – Sõnumileht, 4. veebruar 1998
  • A. Laasik. Trotslik virumaalane Suuman. – Eesti Päevaleht, 9. mai 2000
  • P. Kruuspere. Maastik Kõivust Õunapuuni ja Undist Unduskini. – Looming 2000, 6
  • T. Suuman. Mängust ja mängijatest, ehk, Kuningriigist, kuningast ja tema narrist. – Teater. Muusika. Kino 2003, 8/9
  • H. Olmaru. Seitse meesnäitlejat. Tartu, 2004
  • P.-R. Purje. Luule – hüüdja hääl tuisus. – Teatrielu 2005
  • P.-R. Purje. Toomas Suuman – teatrihoidja tee all musta ajalae. – Virumaa Teataja, 10. mai 2006
  • P.-R. Purje. Kuraditosin näitlejat hiirelõksus. Tallinn, 2007
  • K. Väli. Luulest ja luuletajast tänapäeva eesti teatrilaval: „Johannese passioon“. – Acta Semiotica Estica. 4. Tartu, 2007
  • P.-R. Purje. „Tuules tuiskavat liiva kella pean valama…“. – Teater. Muusika. Kino 2009, 4
  • P.-R. Purje. Johannese passioon. Rakvere, 2010
  • K. Randoja. Mees kolme muusa kütkes. – Elukiri 2013, 12
  • K. Kressa. Toomas Suuman: autor pole nii tähtis, tähtis on inimene, kes teatrisse tuleb. – LP : Eesti Päevaleht, 13. september 2014
  • P.-R. Purje. Liivale kirjutav Suuman. – Virumaa Teataja, 29. september 2015

Välislinke

Elli – Marika Vernik, Rauast Puuraidur – Toomas Suuman, Hernehirmutis – Oiva Kauppinen. Baumi ja I. Süvalepa „Smaragdlinna võlur”. (Rakvere Teater, 1980)

Juhan Liiv – Toomas Suuman. „Johannese passioon”. (Rakvere Teater, 2005)

ETBL, 2000 (O. Kirss); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2022