Õunapuu, Ervin
Ervin Õunapuu (30. VII 1956 Käru), teatri-, maali- ja filmikunstnik ning kirjanik. Eesti Teatriliidu (1985), Eesti Lavastuskunstnike Liidu (1993, aastast 2022 auliige), Eesti Kirjanike Liidu (1999–2023) ja Association of Hawaii Artists’i liige. Vanemad õpetajad.
Lõpetas 1974 Rapla Keskkooli, õppis 1976 Tartu Kunstikoolis. Alustas teatrikunstnikuna 1980 Vanemuises, oli 1986–89 Rakvere Teatri peakunstnik. Asutas 1993 koos Toomas Saarepera ja Indrek Taalmaaga loomingulise ühenduse Paabel Visioon, mis tegutses aastani 1995.
Loonud lavakujundusi paljudes Eesti teatrites ja välismaal (Lätis, Soomes, Venemaal), sh ooperitele, ning lavastanud.
Kujundanud filme („See kadunud tee”, 1991, „Ainult hulludele ehk Halastajaõde”, 1991, mõlemad Tallinnfilm; „Jüri Rumm”, 1994, Kolberg & Vester), tegutsenud ka stsenaristi ja režissöörina („Kuuskümmend aastat sekundis”, 1997, Eesti Televisioon; „Aaria”, 1997, „Sellised kolm lugu: Kõrbekuu”, 1999, mõlemad Allfilm; „Lihtsad küsimused”, 2004, Anu Foto; „Taevavõti”, 2011, Film Tower Kuubis), loonud stsenaariumi telelavastusele „Linnapea ehk Hirmu põhivormid” (1998, koos Toomas Hussariga).
Kirjutanud näidendeid ja kuuldemänge („Õhtueine Emmauses”, 1999), võitnud Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlustel preemiaid. Avaldanud romaane („Olivia meistriklass”, 1996; „Sinu teejuht ristiusku”, 2003; „Meie igapäevane jää”, 2006; „Õhtu saabumine teistesse tubadesse”, 2022), novellikogusid („Eesti gootika”, 1999; „Eesti gootika II”, 2004; „Eesti gootika XX”, 2017) ja ajakirjanduses artikleid. Tema teoseid on tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse.
Esinenud aastast 1977 akvarellmaalidega isiku- ja ühisnäitustel („Vaikelud”, 2024 Türi kultuurikeskuse kunstigaleriis; „Vaikelu Aphrodite ja oliividega”, 2024 Soomes Järnätti Galeriis, koos Jukka Kinaneniga).
Tunnustusi
- Eesti teatri kunstnikuauhind 1996, 1998 ja 2010
- Friedebert Tuglase novellipreemia 1999 („Väike Lilli Noarootsist”)
- Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1999
- August Gailiti nimeline novelliauhind 2015 („Kui ingel laskus”)
- Valgetähe V klassi teenetemärk (2021)
Näidendeid
Koos Toomas Saareperaga
- Sannikovi maa ehk Paavsti mesinädalad (1993)
- Noa laev (1995)
Koos Toomas Hussariga
- Immelmanni sõlm (1995)
- Tule minuga lendama (1997, III preemia näidendivõistlusel, ka lavastus 1998 Draamateatris koos Hussariga)
- Graal (1998)
- Romanss trompetile (1999, I preemia näidendivõistlusel telenäidendite kategoorias)
- Sünkroniseerijad (2000, ka lavastus Von Krahli Teatris koos Hussariga)
Ainuautorina
- Surm ooperis (1999, ka lavastus Von Krahli Teatris)
- Püha perekond (2001)
- Kuues maitse (2010, ka lavastus R.A.A.A.M.-is)
- Pühamatest pühamad (2012, ka lavastus Endlas)
- Mina, Luther (2014, ka lavastus Tallinna Kammerteatris)
Lavastusi (ka lava- ja muusikaline kujundus)
- Eespere Gurmaanid (2002, ka libreto) ja Gurmaanid – 2 (2006, mõlemad Estonias)
- Uttoni Adolf (2005 Vanemuises)
- Mayenburgi Märter (2018 Endlas)
- Cocteau Inimese hääl (2024 Endlas)
Lavakujundusi
- Ranneti Südamevalu (1981)
- Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti (1981)
- Saluri Kadunud isa (1982)
- Orffi Kuu (1986, kõik Vanemuises)
- Saaberi Koduvõõrad (1987)
- Kunderi Kroonu onu (1987)
- Fugardi Bušman ja Lena (1988, kõik Rakvere Teatris)
- Muelleri Surnuparv (1989 Vanemuises)
- Shakespeare’i Othello (1994 Rakvere Teatris)
- Tambergi Cyrano de Bergerac (1995, kunstnikupreemia, ja 2005 Estonias)
- Saarepera ja Õunapuu Noa laev (1995 Rakvere Teatris, kunstnikupreemia)
- Lermontovi Maskeraad (1995 Eesti Draamateatris)
- Puccini Tosca (1995 Vanemuises, kunstnikupreemia, taaslavastus 2007)
- Milleri Vaade sillalt (1996 Eesti Draamateatris)
- Kruusvalli Hullumeelne professor, tema elukäik (1996 Eesti Draamateatris)
- Verdi Othello (1997 Vanemuises)
- Sumera Olivia meistriklass, Õunapuu samanimelise romaani alusel (1997, Eesti Kontserdi ja Von Krahli Teatri ühistöö, kunstnikupreemia)
- Kõivu Stseene saja-aastasest sõjast (1998 Eesti Draamateatris)
- Tolstoi ja Mikiveri Sõda ja rahu (1999 Vanemuises)
- Molière’i Don Juan ehk Sevilla pilkaja (2000)
- Krossi Vend Enrico ja tema piiskop (2000)
- Tammsaare ja Mikiveri Tagasi Vargamäel (2001)
- Kivirähki Rehepapp (2001)
- Strindbergi Surmatants (2002, kõik Eesti Draamateatris)
- Verdi Maskiball (2002 Vanemuises)
- Kivastiku Savonarola tuleriit (2005 Eesti Draamateatris)
- Kivastiku Põrgu wärk (2005, R.A.A.A.M.)
- García Márqueze ja Hussari Sada aastat… (2006 Vanemuises)
- Kivirähki Syrrealistid (2006 Eesti Draamateatris)
- Wagneri Tristan und Isolde (2008 Estonias)
- Kafka ja Toompere Loss (2009 Vanemuises)
- Genet’ Toatüdrukud (2009 Rakvere Teatris, kunstnikuauhind)
- Tšehhovi Kirsiaed (2010)
- Shakespeare’i Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees) (2011)
- Tšehhovi Kolm õde (2012, kõik Eesti Draamateatris)
- Shakespeare’i Hamlet (2013, Kell Kümme)
- Boychevi Fenomen (2014, R.A.A.A.M.)
- Hargla Wabadusrist (2014 Eesti Draamateatris, mängis Pastorit)
- Kitzbergi Libahunt (2015, R.A.A.A.M.)
- Baškiroffi Vanapagan (2016, R.A.A.A.M.)
- Puuri Pilvede värvid (2017 Estonias)
- Kivastiku Kostja ja hiiglane (2018, R.A.A.A.M.)
- Tammsaare Juudit (2019, R.A.A.A.M.)
- Unduski Suur Siberimaa (2020 Eesti Draamateatris)
- Rose’i 12 vihast meest (2023 Eesti Draamateatris)
- Rault’ Skalpell (2024 Eesti Draamateatris)
Mujal
- Antoni Laudalüürika (1981 Valmiera draamateatris)
- Tammsaare ja Toominga Tõde ja õigus (1986 Joensuu Linnateatris)
- Molière’i Don Juan (1989 Kuusankoski Teatris)
- Tšaikovski Jevgeni Onegin (2018 Krasnojarski ooperi- ja balletiteatris)
Kirjandus
- M. Kalm. Tähelepanekuid lavakujundusest. – Teatrielu 1982
- S. Helme. Ervin Õunapuu. – Kunst 1983, 2
- E. Õunapuu. Laupäevane kohtumine. Intervjueerinud P. Toots. – Noorte Hääl, 19. mai 1984
- Kunstnik Ervin Õunapuu. Intervjueerinud L. Priimägi. – Edasi, 12. juuli 1986
- E. Komissarov. Uustulnukad Raemuuseumis. – Teater. Muusika. Kino 1988, 6
- Ervin Õunapuu. Intervjueerinud K. Kodres. – Teater. Muusika. Kino 1991, 11
- Ervin Õunapuu on mees, kes oma boheemliku... Intervjueerinud J. Olep. – Esmaspäev, 6. detsember 1993
- E. Õunapuu. Mulle pööraselt meeldib elu, ükskõik missugune. Intervjueerinud K. Taperson. – Eesti Ekspress, 9. detsember 1994
- E. Õunapuu, J. Škubel, R. Felt. Üks päev eesti kinos II. [Intervjuu]. – Teater. Muusika. Kino 1995, 2
- E. Õunapuu. „Harilik intervjuu”. Intervjueerinud R. Kelomees. – Vikerkaar 1996, 1-2
- J. Saar. Elu pärast sündi. – Postimees, 15. jaanuar 1997
- Ervin Õunapuu: „Olen sündinud, selg kiriku poole”. Intervjueerinud G. Kordemets. – Sõnumileht, 29. märts 1997
- G. Kordemets. Maastik, mägi ja õunapuu. – Eesti Naine 1997, 4
- I. Hirv. Valge viini tool ja Verdi: [Othello]. – Luup 1997, 20 (29. september)
- E. Õunapuu. Kunsti väikevormidest täispika romaani ja mängufilmini. Intervjueerinud T. Teder. – Eesti Päevaleht, 15. november 1997
- M. Larini. Mälus ja piltidel. – Teatrielu 1998
- S. Teinemaa. Martin Eden kadunud aja meres: [Kuuskümmend aastat sekundis]. – Teater. Muusika. Kino 1998, 2
- A. Juske. Nelja kunstiliigi vahel. – Eesti Päevaleht, 30. juuli 1999
- E. Õunapuu. „Sünkroniseerijad” on ühtedele draama, teistele farss. Intervjueerinud M. Kasterpalu. – Postimees, 10. märts 2000
- P. Kruuspere. Maastik Kõivust Õunapuuni ja Undist Unduskini: Eesti näitekirjandus üheksakümnendatel. – Looming 2000, 6
- M. Mägi. Ooper lava tagant: [Surm ooperis]. – Eesti Ekspress : Areen, 8. juuni 2000
- K. Murutar. Ervin Õunapuu teeb ajalugu ümber. – Pärnu Postimees, 15. november 2000
- Vastab Ervin Õunapuu. Intervjueerinud K. Herkül, M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 2001, 1
- Ervin Õunapuu näidendi keelu tagamaadest: [Imeline jõuluöö, ehk Surm ooperis]. – Eesti Päevaleht, 5. jaanuar 2001
- A. Loog. Sotsiaalselt pime ja poliitiliselt impotentne teater: [Adolf]. – Teatrielu 2005
- S. Karja. Ühe aasta lüroeepilised joru(taja)d: [Adolf]. – Teatrielu 2005
- Ervin Õunapuu. [Intervjuu]. – Kunstniku raamat. Juturaamat. Koostajad M.-L. Küla jt. Tallinn, 2005
- A. Lass. Õunapuu mängib sisu ja vormiga: [Adolf]. – Eesti Päevaleht, 12. september 2005
- Kunstnik Ervin Õunapuu: lavastuse sünd on kollektiivne looming. Intervjueerinud M. Mikomägi. – Nädaline, 4. veebruar 2006
- E. Arujärv. Rene Eespere ja Ervin Õunapuu „Gurmaanid”: kuri on kuri on kuri? – Teater. Muusika. Kino 2006, 4
- A. Kivirähk. Metsik õunapuu ja Ervin. – Looming 2006, 7
- M. Mutt. Patt ja kunst: Ervin Õunapuu 50. sünnipäevaks. – Looming 2006, 7; Õhtumaa Eesti I. Kultuuripublitsistikat ja kirjandusartikleid / M. Mutt. Tallinn, 2014
- M. Mölder. Ooperigurmaanid serveerivad Botticelli kõrvale porgandeid: [Gurmaanid 2]. – Muusika 2006, 7
- K.-A. Püüman. Teatrikunstnikud Teise mailmasõja järel alustanud. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
- E. Õunapuu. Kolme muusa teenistuses. Intervjueerinud A. Juske. – Eesti Päevaleht : Arkaadia, 12. mai 2007
- Ervin Õunapuu kirjanik, kunstnik ja lavastaja 51. Intervjueerinud P. Püve. – Eesti Ekspress, 1. november 2007
- E. Õunapuu. „Tristan ja Isolde” ehk Meistrite kool. Intervjueerinud M. Mikomägi. – Nädaline, 7. juui 2008
- K. Pappel. Lähenemine Wagnerile. [Tristan ja Isolde]. – Teater. Muusika. Kino 2008,12
- M. Mikomägi. Kogutud katkeid ehk november 2010, Õunapuu lõikuskuu. – Teater. Muusika. Kino 2011, 1
- P.-R. Purje. Matsirahva topised sakste uurimise all: [Uurimise all]. – Sirp, 21. september 2012
- (:)kivisildnik. (:)140 000 000 aastat kassipilte: [Pühamatest pühamad]. – Sirp, 14. detsember 2012
- M. Balbat. Probleemnäidendist meelelahutuseks: [Hävituse ingel]. – Sirp, 25. jaanuar 2013
- J. Allik. Martüürium Endlas: [Märter]. – Sirp, 30. november 2018
- J. Allik. Noort Krossi avastamas: [Suur Siberimaa]. – Eesti Päevaleht : LP, 21. veebruar 2020
- M. Mikomägi. „Suur Siberimaa” – istus hakk mu aknale. – Maaleht, 12. november 2020
Välislinke
- Katedraal iseendas. Ervin Õunapuu. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1994)
- Töövari. Ervin Õunapuu. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2017)
- Ervin Õunapuu Eesti filmi andmebaasis
- Ervin Õunapuu Eesti Lavastuskunstnike Liidu kodulehel
ETBL, 2000 (S. Priks); täiendatud 2020 (T. Truuvert), 2024