sõnaraamat, raamat, milles on süsteemipäraselt esitatud mingi keele või allkeele sõnavara (kirjakeele-, murde-, slängisõnaraamat). Sõnaraamatus võidakse esitada sõnade ja sõnaühendite kirjakuju (õigekirjutus- ehk ortograafiasõnaraamat), hääldust (hääldus- ehk ortopeediasõnaraamat), tähendust (seletussõnaraamat), päritolu, sugulusseoseid ja ajalugu (etümoloogiasõnaraamat), statistikat (sagedussõnaraamat), sõnavaralisi seoseid (sünonüümisõnaraamat) jm.

Õigekeelsussõnaraamat esitab õigekirja-, hääldus-, grammatilisi ja mõnel määral tähendusnorminguid.

Sõnaraamatud võivad hõlmata mingi osa sõnavarast (fraseoloogiasõnaraamat, võõrsõnade sõnaraamat, terminoloogiasõnaraamatud). Sõnad järjestatakse tähestikuliselt (harilikult algustähtede, pöördsõnaraamatus lõpptähtede järgi) või mõisterühmiti (mõisteline sõnaraamat).

Peale ühekeelsete sõnaraamatute on kaks- ja mitmekeelseid tõlkesõnaraamatuid.

Vaata ka seotud artikleid

• eesti keel
• entsüklopeedia
• tesaurus

Välislingid

• Eesti õigekeelsussõnaraamat
• Eesti keele seletav sõnaraamat
• Fraseoloogiasõnaraamat
• Slängisõnaraamat

EE 9, 1996