taatlased, peamiselt Aserbaidžaanis ja Venemaal (Dagestanis) elav iraani päritolu rahvas, usundilt šiiidid. Varasemalt on taatlasteks peetud ka mägijuute, keda tänapäeval käsitletakse eraldi rahvana.

Enamus taatlasi elab Aserbaidžaani kirdeosas, kompaktne asuala puudub, elatakse läbisegi aserbaidžaanlastega. 2009. aasta rahvaloenduse andmeil elas taatlasi Aserbaidžaanis 25 200, kõige rohkem Quba (13 880), Xaçmazi (9108) ja Şabrani (1766) rajoonis. Eelnevate rahvaloenduste andmeil oli taatlaste arv Aserbaidžaanis järgmine: 5900 (1959), 8900 (1979), 10 900 (1999). Venemaal elas 2010 rahvaloenduse andmeil 1585 taatlast, neist enamus Dagestanis ja Moskvas. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 75 taatlast, sh 31 meest ja 44 naist. 1880. aastatel elas Venemaal enam kui 100 000 taatlast, järgnevate rahvaloenduse andmeil oli nende arv 95 056 (1897), 28 705 (1926), 11 463 (1959), 17 109 (1970), 22 441 (1979) ja 30 669 (1989).

Taadi keel kuulub indoeuroopa keelte iraani keelkonna edelarühma. Taadi keel on Dagestani riigikeeli, kirjakeele aluseks on vene tähestik. Aserbaidžaani taatlaste kirjakeel on vähe levinud, ajalooliselt kasutati araabia, 1928. aastast ladina, 1938. aastast vene ja 1991. aastast taas ladina tähestikku. 1990 moodustati taatlaste keele ja kultuuri uurimiseks kultuuriühing Azeri, valminud on aabits ja mõned õpikud. Taatlased on praktiliselt kakskeelsed, rääkides teise keelena aserbaidžaani või vene keelt. Taadi keelt peab emakeeleks 75,4% taatlasi (2009).

Usutunnistuselt on taatlased muslimid, neist suurem enamus on šiiidid. Taatlaste traditsiooniliseks tegevuseks on olnud põllumajandus, enamasti maaharimine, puuvilja ja viinamarjade kasvatamine. Palju tegeldi käsitööga, kuulsad on taatlaste vaibakudujad ja vasknõude valmistajad.

Ajalugu

On arvatud, et taatlased on Kaukaasia põliselanikud, kes ajapikku on keeleliselt iraniseerunud, kuid hiljem, aserbaidžaani rahva kujunedes, jäänud turgistumisest kõrvale. Iraanikeelse elanikkonna ilmumist praeguse Aserbaidžaani alale seostatakse Sassaniidide vallutusega (3.–4. sajand), kes maade kinnistamiseks asustasid sinna iraanikeelset rahvast. Sulades ajapikku kokku muistse kohaliku rahvaga, säilitasid nad keele. Araabia vallutuste järgselt võttis suurem osa neist vastu islami usu. 11. sajandist algas turgi (oguusi) hõimude sisseränne. Ilmselt just sellest ajast hakati Kaukaasia paikse eluviisiga iraanikeelseid elanikke nimetama türgi päritoluga sõnaga tat.

Kirjandus

• Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Tallinn, 1993
• A. Mölder. Riigita rahvad. Kaukaasia. Tallinn, 2012

EE 9, 1996; täiendatud 2015