Tallinna Keskraamatukogu

Tallinna Keskraamatukogu

Tallinna Keskraamatukogu on Eesti suurim rahvaraamatukogu. 1999 viidi võõrkeelse kirjanduse osakond Liivalaia tänavale. 2000–02 renoveeriti raamatukogu peahoone. 2002 avati laste- ja muusikaosakond. 2008 sai raamatukogu raamatukogubussi Katarina Jee. 2010 oli Tallinna Keskraamatukogul 17 harukogu. Kogudes oli kokku 1 020 797 teavikut (keskkogus 318 787), teenindati 72 500 lugejat (keskkogus 37 486), külastusi oli 1069 554 (keskkogus 333 118)  ja laenutati 1 738 520 teavikut (keskkogus 546 794). Direktor 1998. aastast Kaie Holm.

Ajalugu

Tallinna Keskraamatukogu algusaastaks loetakse aastat 1907, kui Nunne tänav 2 avati Tallinna Linna Maksuta Avalik Raamatukogu ja Lugemistuba. Tallinna Keskraamatukogu on kandnud mitut nime:

• 1920–25 Tallinna Linna Raamatukogu,
• 1951–88 Maksim Gorki nimeline Tallinna Keskraamatukogu,
• 1988–94 Anton Hansen Tammsaare nimeline Tallinna Keskraamatukogu;
• 1925–51 Tallinna Keskraamatukogu ja uuesti aastast 1995.

Linnaelanikud hakkasid raamatukogu kohe elavalt kasutama. Esimese tööaasta lõpus oli kogus 2041 raamatut, laenutusi 10 067. Lugemistoas võis lugeda 20–40 nimetust ajakirju ja 20–25 nimetust ajalehti. 1920 koliti praegusse asukohta (Estonia pst 8). 1921 sai direktoriks Aleksander Sibul, kes arendas raamatukogu suureks, hästi korraldatud raamatukoguks. 1925 muudeti raamatukogu Eesti keskseks raamatukoguks, mistõttu suurenes riigipoolne toetus ja hakati saama sundeksemplari. Esimene haruraamatukogu avati 1926 Lõuna tänavas Lutheri rahvamajas. 1928 loodi muusikakogu. 1933 alustas Tallinna Keskraamatukogu juures tööd Noorteraamatukogu. 1938 avati arhiivraamatukogu, mille ülesanne oli koguda ja säilitada eestikeelset ja Eestit käsitlevat kirjandust. 1940 oli raamatukogus (koos harukogudega) 150 000 köidet, sealhulgas 18 500 köidet arhiivkogus. 1944 sai keskse raamatukogu funktsioonid Eesti NSV Riiklik Raamatukogu (nüüd Eesti Rahvusraamatukogu) ning 1951 anti arhiivraamatukogu (40 000 eksemplari) ja muusikakogu sinna. Noorteraamatukogu liideti 1948 Tallinna Kesklinna Rajooni I Lasteraamatukoguga (nüüd Eesti Lastekirjanduse Keskus). Pärast Teist maailmasõda arenes Tallinna Keskraamatukogu jõudsalt: kujunes välja keskraamatukogu struktuur, loodi juurde harukogusid, oluliseks sai suuline raamatupropaganda, korraldati kirjandusõhtuid ja kirjanduslikke kohtuid, töötas kirjandus- ja ekslibristide ring. 1974 allutati linnarajoonide alluvuses olnud linnaraamatukogud taas keskraamatukogule.

Kirjandus

• Tallinna Keskraamatukogu 1907–1995. Koostajad H. Jürman, H. Peeba. Tallinn, 1997
• Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn, 2007