Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) on õppe-, arendus- ning teadusasutus. 1991 algas üleminek ainesüsteemsele õppele, 1995 alustati bakalaureuseõpet ja 2002 mindi üle Bologna leppest lähtuvale õppekavade süsteemile (3+2 aastat). TTÜ koosseisu kuulub neli kolledžit (Tallinna Kolledž, Kuressaare Kolledž, Tartu Kolledž ja Virumaa Kolledž). 1997. aastast on TTÜ-ga liidetud mitu endist Eesti Teaduste Akadeemia instituuti, neist praeguseni tegutsevad kolm (geoloogia instituut, küberneetika instituut ja meresüsteemide instituut). 2008 ühines TTÜ-ga Audentese Rahvusvaheline Ülikool. 2004 asutati Sertifitseerimisasutus, 2006 moodustati teadus-, õppe- ja arendusasutus Tehnomeedikum. Ülikooli tuntuimad taidluskollektiivid on akadeemiline meeskoor (asutatud 1945), rahvatantsuansambel Kuljus (1949), puhkpilliorkester (1950), akadeemiline naiskoor (1951) ja kammerkoor (1966). 1965 hakati akadeemilise meeskoori algatusel taastama Glehni lossi, mida aastast 1977 kasutab ülikooli kultuurikeskus.

2010 oli TTÜ-s 8 teaduskonda, 864 õppejõudu sh 125 professorit ja 174 teadurit. Üliõpilasi oli 14 151, neist 3532 magistri- ja 783 doktoriõppes. Raamatukogus (asutatud 1919) oli 730 700 teavikut.

Tallinna Tehnikaülikooli rektorid

1918 Karl Ipsberg
1918–32 Herman Reier
1932–36 Enn Nurmiste
1936–39 Paul Kogerman
1939–41 Jüri Nuut
1941–44 Robert-Johannes Livländer
1944–48 Albrecht Altma
1948–51 Richard Mahl
1951–60 Ludvig Schmidt
1960–76 Agu Aarna
1976–91 Boris Tamm
1991–2000 Olav Aarna
2000–05 Andres Keevallik
2005–10 Peep Sürje
2010– Andres Keevallik

Tallinna Tehnikaülikooli akadeemikute allee

Ajalugu

Skulptuur Igavene üliõpilane Juulius (skulptor Tiiu Kirsipuu)

Tallinna Tehnikaülikooli õppehoone

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu

Tallinna Tehnikaülikool raamatukogu seestvaade

TTÜ on asutatud 1918 Eesti Tehnika Seltsi tehniliste erikursustena, oli 1919–36 Tallinna Tehnikum (1919–20 Eesti Tehnika Seltsi erakool, 1920–36 riigikool), 1936–38 Tallinna Tehnikainstituut, 1938–41 ja 1941–44 TTÜ, 1941 ja 1944–89 Tallinna Polütehniline Intituut, aastast 1989 taas TTÜ. Eesti Tehnika Seltsi tehnilised erikursused alustasid Alexander Martin Lutheri mööblivabriku hoones tööd 115 õppijaga, aastast 1919 töötas Tallinna Tehnikum Pikal tänaval Kanuti Gildi majas, 1932 koliti Koplisse Vene-Balti laevatehase endisesse haldushoonesse. Algusaastail sai õppida ehitustehnikat, arhitektuuri, hüdrotehnikat, laevaehitust, elektrotehnikat ja masinaehitust, hiljem lisandusid maamõõtmine, laevamehaanika ja tehniline keemia. Õppetöö läbiviimiseks olid koolil heal tasemel elektrotehnika tugevvoolu, nõrkvoolu ja raadio, keemia-, materjalide proovimise ja soojusjõu laboratoorium ning füüsika-, geodeesia-, geoloogia- ja mineraloogia kabinet. 1920.–30. aastail korraldati õppe- ja täienduskursusi (sh ehituse, maamõõtmise, raadioside, laevajõumasinate ja kalanduse alal). Esimesed 12 inseneri lõpetasid 1923. Tehnikumi õppejõud (Evald Maltenek, Gottfried Hacker jmt) osalesid tehnika oskussõnavara loomises ja korrastamises. 1920. aastate lõpus ilmusid esimesed eestikeelsed üliõpilastele mõeldud tehnikaõpikud. 1920–31 tegutses tehnikumi juures laevamehaanikute kool ja 1921–35 tööstuslike kutsekoolide tehniliste ainete õpetajate osakond. 1923 asutati tehnikumi juurde mehhano-, elektro- ja soojustehnilise ning tehnokeemilise uurimistöö tegemiseks Riiklik Katsekoda. 1936 kujundati senine tehnikum insenerihariduse ümberkorraldamisega tehnikainstituudiks, kus alustasid tööd ehitus-, keemia- ning mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakond. 1938–40 tegutsesid ehitus- ja mehaanikateaduskond ning keemia- ja mäeteaduskond. 1939 avati elektrotehnikaharu ja 1940 majandusteaduskond, 1945 taastati arhitektide õppekava (1954 viidi eriala üle kunstiinstituuti), 1947 ehitus- ja mehaanikateaduskond lahutati. 1953–60 koolitati majandusinsenere mehaanikateaduskonnas. 1958 avati energeetika- ja 1965 elektrotehnikateaduskond (nime on mitu korda muudetud, aastast 2001 infotehnoloogia teaduskond), 1994 humanitaarteaduskond (aastast 2009 sotsiaalteaduskond) ning matemaatika ja füüsikateaduskond (aastast 2002 matemaatika ja loodusteaduskond). 1962 hakati ehitama Mustamäele uut ülikoolilinnakut (arhitektid Uno Tölpus, Henno Sepmann, Olga Kontšajeva). 1964–68 valmisid õppehoonestik ja peahoone, 1972 valmis raamatukogu (2009 valmis raamatukogu uus hoone) ning 1974 spordihoone. 1937–95 üllitati TTÜ toimetisi. 1939 avaldati TTÜ aastaraamatu 1. köide, selle väljaandmine taastati 1994. Aastast 1949 ilmub ülikooli ajaleht, mis on kandnud nime Tallinna Polütehnik (1949–89),Tehnikaülikool (1989–2000) ja aastast 2000 Mente et Manu (trükiarv 1000).

TTÜ osalus rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja organisatsioonides

  • University Consortium in Science and Technology (BALTECH)
  • Baltic University Programme (BUP)
  • The Baltic Sea Region University Network (BSRUN)
  • Euroopa välisteadlaste teabekeskuste võrgutik  Eestis (EURAXESS)
  • Network of Universities from the Capitals of Europe (UNICA)
  • The European University Association (EUA)
  • The Conference of  European Schools for Advanced Engineering Education and Research (CESAR)
  • European Consortium of Innovative Universities (ECIU)
  • European Society for Engineering Education (SEFI)
  • European Federation of National Engineering Associations. Estonian Association of Engineers (FEANI)
  • Estonian Women in Science and Technology (WITEC Estonia)

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Eesti Tehnika Selts. Tallinna Tehnikumi programm. Tallinn, 1919
  • Tallinna Tehnikum 1918–1928. Tallinn, 1928
  • Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat, I. Tallinn, 1939
  • Ehitusinsenerid TPI-st. Tallinn, 1986
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn, 1986
  • Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud 1918–1993. Tallinn, 1993
  • Tallinna Tehnikaülikool. Teadustegevus. Tallinn, 1993
  • 75 aastat Tallinna Tehnikaülikooli. Tallinn, 1994
  • Mehaanikainseneride koolitus 1918–1998. Tallinn, 1998
  • V. Mägi. Nägus ja kebja. Eesti insenerimõtte arenguid ja suundumusi. Tallinn, 2001

Välislink

EE 12, 2003; muudetud 2011