Ülo Torpats (15. XI 1920 Tartu – 20. I 1988 Tartu), filoloog ja tõlkija. Lõpetas 1951 klassikalise filoloogina Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ). Töötas Tartus keeleõpetajana, 1951–53 Eesti Põllumajanduse Akadeemias, 1955–56 ja 1960–82 TRÜ-s Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateedri, a-st 1971 võõrkeelte kateedri õppejõuna. Koostanud valimiku „Näiteid rooma luulest” (1970), kirjutanud antiikmütoloogiat ja -kirjandust käsitlevaid artikleid ja retsensioone. Eestindanud vanakreeka-, ladina- ja saksakeelseid teoseid (näiteks Sophoklese „Kuningas Oidipus”, 1977, koos A. Kaalepiga; Schilleri „Esseesid”, 1961; Rotterdami Erasmuse „Narruse kiitus”, 1967; K. E. von Baeri „Eestlaste endeemilistest haigustest”, 1976).

Töid

• Lingua latina in medicina (1970, ³1986, koos L. Grossi ja R. Kleisiga) 
• Studium latinum (1975, ²1984, koos L. Grossi ja R. Kleisiga)
• Ladina-eesti sõnaraamat = Glossarium Latino-Estonicum (1986, ²2002, autoreid)

Kirjandus

• A. Kaalep. Mälestades Ülo Torpatsit (15. XI 1920 – 20. I 1988). – Keel ja Kirjandus 1988, 5

Välislink

• Ülo Torpatsi tööd elektronkataloogis ESTER

EE 14, 2000; muudetud 2011