Jaan Tõnisson (22. XII 1868 Tänassilma lähedal, Viljandi vallas – surmaaeg ja koht teadmata), riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, Tartu Ülikooli audoktor (1928), ühistegevuse professor (1935).

Lõpetas 1892 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. Oli 1891–92 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees, 1905–17 Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–19 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–32 Eesti Rahvaerakonna ja 1932–35 Rahvusliku Keskerakonna juht. Andis 1896–1930 välja enda juhitud erakondade häälekandjat ajalehte Postimees ning oli 1896–1935 (vaheaegadega) selle peatoimetaja. Oli Eesti rahvusluse ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võitles venestamise ja saksastamise vastu. Valiti 1906 Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse, tegutses seal autonomistide rühmas. Oli Eesti Ajutise Maanõukogu, Eesti Asutava Kogu ja I-VI Riigikogu liige; juhtis 1917–18 Eesti välisdelegatsiooni, oli 1918–19 portfellita minister, 1919–20 peaminister, 1923–25 ja 1932–33 Riigikogu esimees, 1927–28 ja 1933 riigivanem ning 1930–32 välisminister. Läks 1930. aastate II poolel vastuollu Konstantin Pätsi autoritaarsusse kalduva valitsusega, kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel Postimehe peatoimetaja kohalt. Oli 1898–1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, propageeris ühistegevust. Tõnissoni algatusel asutati 1902 Tartus Eesti Laenu ja Hoiuühisus. Õpetas 1935–39 Tartu Ülikoolis ühistegevust. Kui NSV Liit Eesti okupeeris, vahistati Tõnisson detsembris 1940. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmed ei ole.

Töid

• Kodaniku käsiraamat I-II (1911)
• Iseseisvuse tuleku päevilt. Mälestused (1923)

Tunnustus

• 1920 Vabadusristi III liigi 1. järk
• 1921 Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane
• 1922 Vanemuise Seltsi auliige
• 1928 Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I aste
• 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor
• 1928 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige
• 1929 Eesti Kirjanduse Seltsi auliige
• 1930 Kotkaristi I klassi teenetemärk
• 1930–1933 Eesti Ajakirjanikkude Liidu auliige
• 1931 Eesti Karskusliidu auliige
• 1938 Valgetähe I klassi teenetemärk
• 1939 Tartu linna aukodanik
• ka Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, Tartu Meestelaulu Seltsi jt auliige.

Mälestuse jäädvustamine

Tartus on tema auks nimetatud Tõnissoni tänav ja Tõnissoni plats, kus on Jaan Tõnissoni mälestussammas (2001, skulptor Mati Karmin, arhitekt Tiit Trummal).

Tema nime kannab Jaan Tõnissoni Instituut (1991), mis tegeleb Eesti demokraatliku korra ja kodanikuühiskonna arendamise, eriti hariduselu edendamisega.

Kirjandus

• H. Kruus. Jaan Tõnisson Eesti kodanluse juhina. Tartu, 1921
• Jaan Tõnisson töös ja võitluses: koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul. Tartu, 1938
• J. Roos. Jaan Tõnisson. Eesti rahvusliku iseteadvuse selgroog. Tallinn, 1940
• M. Raud. Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu. Toronto, 1953, Tallinn, ²1991
• Jaan Tõnisson: koguteos tema üheksakümnenda sünnipäeva tähistamiseks. Stockholm, 1960
• Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas, 1917–1920: dokumente ja materjale. Tallinn, 1993

EE 14, 2000