Postimees

Ajaleht Postimees, 29. detsember 2000

Postimees, ajaleht, mille asutas Tartus 1886 Karl August Hermann (toimetas aastani 1896), Perno Postimehe järglane. Ilmub kuus korda nädalas Tallinnas. 2005. aastast ilmub vene keeles, samast aastast ilmub laupäeviti Postimees Extra. Postimees Extra vahel ilmub kutuurileht Arter ning Arvamus ja Kultuur (AK). Postimehe lisadena ilmuvad  telekava, kinnisvaraleht (Tallinnas ja Harjumaal), Tartu Postimees (Tartu- ja Jõgevamaal), lisaks veel erinevad temaatilised ja kutuurilisad. Trükiarv 55 200 (2011). Postimehe väljaandja AS-i Postimees ainuomanik on Eesti Meedia, mille suuromanik on meediakontsern Schibsted. Peatoimetaja ja AS-i Postimees juhatuse esimees on Anvar Samost (aastast 2011).

Ajalugu

Postimehe eriväljaanne teatab sõjategevuse algusest Saksamaa ja Poola vahel (1. september 1939)

1905–30 avaldati ka Pärnu väljaannet. Ilmus 1886–87 nädalalehena ja 1888–90 kolm korda nädalas, sai 1891 esimeseks eestikeelseks päevaleheks (ilmus kuus korda nädalas, 1922–40 iga päev). 1880. aastate lõpust oli Postimehel rohkesti kaasandeid, lisasid ja eriväljaandeid, näiteks Postimehe lõbulisa (1889–93), Postimehe eralisa (1898–1901), Lasteleht (1900–40), Tervis (1903–44), satiirilisa Sädemed (1905–34, vaheajaga), Elu (1905–17), Noorsooleht (1909–10) ja Virmalised (1913–15). Jaan Tõnissoni toimetatuna (1896–35 tegelik peatoimetaja, 1930. aastani ka väljaandja) oli tema juhitavate erakondade (1905–17 Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–19 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–32 Eesti Rahvaerakonna ja 1932–35 Rahvusliku Keskerakonna) häälekandja. Suleti Nõukogude okupatsioonivõimude käsul septembris 1940, Saksa okupatsiooni ajal jätkas ilmumist (1941–44); kandis augusti lõpust detsembrini 1944 nime Uus Postimees, 1945 – 30. IV 1948 (EK(b)P Tartu Linnakomitee, EK(b)P Tartumaa Komitee, Tartu Linna TSN-i ja Tartumaa TSN-i häälekandjana) taas Postimees. 1948–90 ilmus selle asemel Edasi, mis 1991 hakkas uuesti Postimehe nime all ilmuma. Erastati 1991 toimetuse töötajatele, läks peagi Šveitsis elava ärimehe Heldur Tõnissoni valdusse, kes oma osaluse 1998 Schibstedile müüs.

Kirjandus

Välislingid

EE 12, 2003; muudetud 2011