Mats Tõnisson (23. III 1853 Tatramäe talu, Ahimäe, Aidu vald – 23. XI 1915 Petrograd), kirjamees, rahvusliku liikumise tegelane.

Õppis Aidu Tölli valla- ja seejärel Viljandi kihelkonnakoolis, kus tema õpetajaks oli Mats Kirsel. 1872 omandas vallakoolmeistri ameti. Oli 1873–80 Vändras Pumbioja Aleksandri vallakooli õpetaja, kogus rahvaluulet, tegi kaastööd Carl Robert Jakobsoni ajalehele Sakala, samuti ajalehtedele Perno Postimees ja Eesti Postimees. 1880. aastast talupidaja (Kirikaru talu), kus rajas puukooli ja iluaia ning hakkas ta pidama mesilasi (andis 1896 välja raamatu „Mesilaste kasvatus"). Avaldas rahvaraamatuid , laulikuid, mitmesuguseid käsiraamatuid ja aabitsa („ABDraamat", 1883, ¹⁷1920).

Andis aastast 1881 välja populaarset kalendrit (pealkiri 1882 „Rahva Tähtraamat", 1884–89 paralleelselt „Tallinna tähtraamat ehk kalender", „Pärnu tähtraamat ehk kalender" ja „Tartu tähtraamat ehk kalender" ning 1890–1916 „Tõnissoni Tähtraamat"), mille lisas avaldas ka rahvapärimusi. Et kalendrite käsikiri oli koostatud aastani 1931, ilmusid need ka pärast Tõnissoni surma; suure populaarsuse tõttu jätkati tähtraamatu väljaandmist Tõnissoni nime all aastani 1940.

Mõisteti 1913 süüdi usu teotamises, suri vanglas. Maetud Türile.

Tema sünnikohas Ahimäel on mälestuskivi.

Tõnissonile kuulunud Kirikaru talu maale ehitati 1913 kahekorruseline juugendstiilis koolimaja (praegu Vändra Gümnaasium).

Välislink

• Mats Tõnisson Paistu valla kodulehel

EE 14, 2000; muudetud 2013