Tõrvala, paikkond Ida-Virumaal Narva jõe paremal kaldal Kudruküla ja Riigiküla vastas. Varem põletati Tõrvalas tõrva ja sepikodadele puusütt. Oli 20. sajandi algusest Teise maailmasõjani suvituskoht. Tõrvala ümbruses on 50 km² suurune diatomiidimaardla, millest osa (5 km², varu 9,6 mln. m³) asub Narva jõest läänes; kaevandamist alustati 1936.

Tõrvala diatomiidikihtidest on 1938–55 leitud hilismesoliitikumi luu- ja sarvesemeid (põdrasarvest rästikukuju, 2–3 pistoda, kahepoolsete kiskudega nooleotsi jm), millest paljud on kaunistatud uurisornamendiga. Need on arvatavasti boreaalse ja atlantilise kliimastaadiumi piiril (umbes VI aastatuhande algul eKr) ohvriandidena heidetud seal olnud laguunitaolisesse veekogusse.

Kirjandus

• H. Moora. Eine steinzeitliche Schlangenfigur aus der Gegend von Narva. – Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Aikakauskirja 1957, 58

EE 12, 2003