Jüri Uluots (13. I 1890 Kirbla vald – 9. I 1945 Stockholm), riigitegelane, õigusteadlane, professor (1925), Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik (1938). Lõpetas 1915 Petrogradi ülikooli õigusteaduskonna ja töötas samas Rooma ja tsiviilõiguse alal stipendiaadina ning 1918–19 Haapsalus rahukohtuniku ja kohtu-uurijana. Oli 1920–24 Tartu Ülikooli õppejõud, Rooma õiguse dotsent, 1925–27 erakorraline professor, 1927–40 professor, 1924–31 ja 1942–44 õigusteaduskonna dekaan, 1931–34 üliõpilasasjade prorektor. Teadlasena uuris esmajoones Eesti õiguse ajalugu ning agraar- ja asustusajalugu. On Eesti õigusteaduse loojaid, osales tsiviilseadustiku koostamises, kaitses 1926–27 Eestis teostatud maareformi Rahvasteliidu nõukogus. Asutava Kogu, I II ja IV Riigikogu (Põllumeestekogude rühmas), Rahvuskogu (selle I koja esimees) ning VI Riigikogu liige (1938–39 Riigivolikogu esimees). Oli Eesti Vabariigi põhiseaduse projekti peamisi autoreid ja autoritaarse riigikorra kujundajaid, 1937–40 Isamaaliidu keskjuhatuse esimees. 12. X 1939 – 21. VI 1940 peaminister, lahkus ametist NSV Liidu ultimaatumi ja okupatsiooni tõttu. Alustas aprillis 1944 tegevust Eesti Vabariigi seaduslike riigivõimuorganite taastamiseks ja nimetas 18. septembril ametisse valitsuse. Siirdus 1944 Rootsi.

Kirjandus

•  Professor Jüri Uluotsa mälestusraamat. Stockholm, 1945

EE 14, 2000