Asutav Kogu

Asutava Kogu istungjärgud
1. 23. IV – 5. VI 1919 27 istungit
2. 17. VI – 20. XII 1919 70 istungit
3. 20. I – 26. III 1920 22 istungit
4. 13. IV – 31. VII 1920 35 istungit
5. 7. IX – 20. XII 1920 16 istungit

Asutav Kogu, esindusorgan, mille ülesanne oli koostada põhiseadus ja kehtestada muid seadusi. Idee kokku kutsuda Asutav Kogu tekkis 1917. aasta suvel, kui Tsaari-Venemaa lagunes. Novembris 1917 jõudsid võimul olevad bolševikud ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu Asutav Kogu kokkukutsumise osas kokkuleppele. Kõik Asutav Kogu valimistega ja kokkukutsumisega kaasnevad küsimused anti Maanõukogu juhatusele, vanematekogule ja Maavalitsusele ühiselt otsustada. Koos Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteega määrati valimised 1918. aasta 21.–22. jaanuarile, Asutav Kogu esimene istung 15. veebruarile. Kui bolševikud veendusid, et nende partei poolt hääletanute hulk pole piisav, otsustasid nad valimised peatada, tuues ettekäändeks, et on tulnud avalikuks Eesti kodanluse ja baltisaksa mõisnike ühisvandenõu. Valimiste tulemused tühistati, neist ametlikke kokkuvõtteid ei tehtud. Teist korda peeti Asutav Kogu valimised 5.–7. IV 1919, s. o. Vabadussõja ajal. 23. aprillil kogunenud Asutav Kogu valis esimeheks August Rei. Asutav Kogu võttis 10. X 1919 vastu maaseaduse ja mitu teist seadust, 15. VI 1920 Eesti vabariigi põhiseaduse, mis hakkas kehtima 21. XII 1920. Põhiseaduse jõustudes lõpetas Asutav Kogu tegevuse.

Vaata ka seotud artiklit

EE 12, 2003