Naftatrusti Buzovnaneft tööliste elumaja Nizami tänaval (1945)

Hotell Moskva (1978. aastal, lammutatud)

Mikayıl Hüseynov (venepäraselt Mikael Usseinov; 19. IV 1905 Bakuu – 7. X 1992 Bakuu), Aserbaidžaani arhitekt ja kunstiteadlane, Aserbaidžaani teeneline kunstitegelane (1940), NSV Liidu rahvaarhitekt (1970), Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia (1945) ja NSV Liidu Arhitektuuriakadeemia (1950) akadeemik, Kuningliku Aasia akadeemia auliige (1950); Aserbaidžaani arhitektide liidu liige (juhatuse esimees 1947–92)

Lõpetas 1929 Aserbaidžaani polütehnilise instituudi; 1930–70 samas õppejõud (aastast 1942 professor), 1948–88 Aserbaidžaani TA arhitektuuri- ja kunstiinstituudi direktor. Töötas aastani 1946 koos Sadıq Dadaşoviga.

Tema loomigus võib eristada nõukogude arhitektuurile 1920. aastatest iseloomulikke suundumusi. 1920. aastate konstruktivismi asemele tuli 1930. alguses neoklassitsism (Nizami kino ja elumaja kompleks, projekt 1934, ehitatud 1937–39 ja Aserbaidžaani meditsiiniinstituudi ühiselamu, 1934, 1936–38). Tõelise täisuslikkuse saavutas arhitekt 1930. keskel, kui ühendas oma loomingus nüüdisaegse arhitektuuri aserbaidžaani ja Idamaade rahvuslike motiividega. Kokku valmis tal üle 200 projekti, millest enamus ka realiseeriti.

Mitme monumendi arhitekt („Nizami”, avatud 1949, „Vurgun”, 1961, „Rudaki”, 1964, Dušanbes, kõik kujur Fuad Əbdürəhmanovi tööd).

Dadaşov oli aserbaidžaani arhitektuuri ajaloo esmauurijaid, kirjutas raamatuid Aserbaidžaani arhitektuuri ajaloost (koos S. Dadaşov, vt nimekiri).

NSV Liidu riiklik preemia 1941 (Üleliidulise Põllumajandusnäituse Aserbaidžaani pavil­jon Moskvas, 1939), Lenini orden 1946 ja 1958, sotsialistliku töö kangelane (1985).

ENE 8, 1976; muudetud 2015