Nizami monument Gəncəs

Dževanširi (suri 670) bareljeef

Fuad Əbdürəhmanov (venepäraselt Fuad Äbdürrähmanov; 11. V 1915 Nuhha – 15. VI 1971 Bakuu), Aserbaidžaani kujur, aserbaidžaani monumentaalskulptuuri rajaja. NSV Liidu Kunstiakadeemia korrespondentliige (1949, esimene aserbaidžaanlane), Aserbaidžaani NSV rahvakunstnik (1955).

Õppis 1929–32 Bakuu maalikunstikoolis ja 1935–40 Leningradi Kunstiakadeemias Matvei Manizeri juures.

Viljeles peamiselt portreed (eriti loometee alguses) ja monumendiplastikat, lõi arvukalt aserbaidžaani poeetide ja kirjanike skulptuure. Tema töödele on iseloomulik täpne, väljendusrikas vorm, rahulik ja tasakaalustatud kompositsioon.

Esimene monumentaalteos oli 1934 Firdausi 1000. juubeliks valminud kompositsioon „Laskur” (Aserbaidžaani kunstimuuseumis). 1941 valmis Füzuli monument (Aserbaidžaani kirjandusmuuseumi fassaadil), samal aastal Nizami 800. juubeli puhul korraldatud konkursil võitnud kuju valmis pärast Teist maailmasõda ja avati 1946 Gəncəs. Aserbaidžaani ja nõukogude monumentaalkunsti arengule 1950.–60. aastatel oli määrava tähtsusega 1949 valminud Nizami mälestussammas Bakuus. Hilisematest töödest on tähelepanuväärsed NSV Liidu kangelaste Husseinbal Aliyev, Hıdır Mustafayevi ja Mehdi Hüseynzadə, luuletaja Səməd Vurğuni, heliloojate Üzeyir Hacıbәyovi ja Asafa Zeinalla monumendid ning Babeki, Avicenna, Koroglu ja Kaukaasia Albaania vürsti Cevanşiri ajaloolised bareljeefportreed.

NSV Liidu riiklik preemia 1947 (Nizami mälestussammas Gəncəs) ja 1951 (kipskuju „Tšoban”, 1950), NSV Liidu Kunstiakadeemia kuldmedal 1966 (Rudaki mälestussammas Dušanbes).

Maetud Bakuu kangelaskalmistule.

Tema nime kannab tänav Bakuus ja Şəkis, elukohtades on mälestustahvlid, tema nime kannab laste maalikunstikool Şəkis.

EE 1, 1985; muudetud 2015