Väike Emajõgi
Väike Emajõgi, ülemjooksul ka Pühajõgi, keskjooksul (Sangastest Iigasteni) ka Korva jõgi, asub Lõuna-Eestis; pikkus 83 km, jõgikond 1380 km2 (sellest 90 km2 Lätis), vooluhulk keskmiselt 8–10 m3/s. Algab Pühajärvest Sihva küla lähedalt, voolab küngaste vahel, läbib Restu (4,5 ha) ja Sangaste paisjärve (7,2 ha) ning õgvendatud sängis Korva luha. Möödub Tsirguliinast, Hummulist ja Jõgevestest, viimasest allavoolu on soine orulamm kohati kuni 2 km laiune (Porijärv, 16,4 ha), suubub Pikasillast alamal Võrtsjärve lõunasoppi. Suudmealal on jõesetete paksus teada olevalt Eesti suurim. Lähe asub 115, suue 33 m kõrgusel, suurim lang (3,02 m 1 km kohta) on 23 km pikkusel lõigul lähtest Visela jõe suudmeni. Väike Emajõgi on oluline kalade (teada on 19 liiki, sh särg, ahven, haug, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, latikas, luts, jõeforell) kudemis- ja toitumispaik. Suurimad lisajõed on vasakult suubuvad Pedeli (31 km), Antsla (25 km), Ärnu (22 km) ja Visela jõgi (17 km) ning paremalt suubuv Laatre jõgi (26 km). Mõnikord on Emajõge ehk Suurt Emajõge ja Väikest Emajõge loetud üheks jõeks (Emajõeks). Vaata ka Väikese Emajõe orund.
EE 12, 2003