Vadja keel (oma nimetus vaďďaa tšeeli, vananenud nimetus maatšeeli ’maakeel’) on eesti keele lähim sugulaskeel. Nüüdisajal on paarkümmend kõnelejat Lääne-Ingerimaal Vaipooles, kolmes Lauga (Luuga) jõe suudmealast idas paiknevas külas. Vadja keele peamurdeid on olnud neli: idavadjat räägiti Koporje ümbruses, läänevadjat suurimal alal, sh Vaipooles, Kukkuzi murret Lauga jõe idakaldal ning juba 19. sajandi lõpupoolel hääbunud kreevini murret Lätis Bauska linna lähedal. Kaks esimest on nn pärisvadja murded, nende iseärasused on eesvokaali ees k asemel tš (tšültši ’külg’) ja sage õ esinemine (kõltõizõllõõ ’kollasele’). Kõigis murretes on ps ja ks asemel hs (ühsi lahsi ’üks laps’), st asemel ss (mussa ’must’). Kukkuzi murde erijoon on i ja ü ees t asemel hääldatav t´s´ (t´s´iht´s´ii ’tihti’, t´s´üü ’teie’, vokaali õ pole seal kunagi esinenud). Vadja keele silmapaistvaimad uurijad on olnud Lauri Kettunen, Paul Ariste ja Lauri Posti.

Kirjandus

• P. Ariste. Vadja keele lugemik eesti filoloogia üliõpilastele. Tartu, 1980
• P. Ariste. Vadja päevikud: 1942–1980. Koostanud E-H. Västrik, toimetanud P. Olesk. Tartu, 2005
• D. Tsvetkov. Vadja keele grammatika. Koostanud ja toimetanud J. Viikberg, tõlkinud A. Ambus. Tallinn, 2008
• Vadja keele sõnaraamat = Словарь водского языка . 1, [A–J]. Toimetanud E. Adler ja M. Leppik. Tallinn, 1990
• Vadja keele sõnaraamat = Словарь водского языка. 2, [K]. Toimetanud E. Adler ja M. Leppik. Tallinn, 1994
• Vadja keele sõnaraamat = Словарь водского языка. 3, [L–M]. Toimetanud E. Adler ja M. Leppik. Tallinn, 1996
• Vadja keele sõnaraamat = Словарь водского языка. 4, [N–P]. Toimetanud E. Adler ja M. Leppik. Tallinn, 2000
• Vadja keele sõnaraamat = Словарь водского языка. 5, [R–S]. Toimetanud S. Grünberg. Tallinn, 2006
• Vadja keele sõnaraamat = Словарь водского языка. 6, [Š–T]. Toimetanud S. Grünberg. Tallinn, 2010 

Välislink

• Fenno-Ugria Asutus

EE 12, 2003; muudetud 2011