Paul Ariste (a-ni 1927 Paul Berg; 3. II 1905 Rääbise mõis, Võtikvere vald – 2. II 1990 Tartu), keeleteadlane, filoloogiadoktor (1939), Eesti NSV Teaduste Akadeemia (TA) akadeemik (1954), Ungari TA auliige (1966), Soome TA välisliige (1969), Soome Akadeemia välisliige (1980), Helsingi (1969), Szegedi (1971), Tampere (1975) ja Läti ülikooli audoktor (1989). Lõpetas 1929 Tartu Ülikooli (TÜ), täiendas end 1931–33 soome-ugri keelte ja eksperimentaalfoneetika ning alamsaksa keele alal Helsingi, Uppsala ja Hamburgi ülikoolis. Oli 1933. aastast TÜ õppejõud (1944–77 Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) soome-ugri keelte kateedri juhataja, a-st 1949 professor), 1957–60 ühtlasi Eesti NSV TA keele ja kirjanduse instituudi soome-ugri keelte sektori juhataja ja a-st 1955 Emakeele Seltsi aastaraamatu toimetuskolleegiumi esimees; maist 1945 maini 1946 poliitiliselt süüdistatuna vangis. Algatas 1965 ajakirja "Советское финно-угроведение" (a-st 1990 "Linguistica Uralica") väljaandmise ja oli ajakirja peatoimetaja. Õpetas soome-ugri keeli, üldkeeleteadust, rootsi, läti, alamsaksa ja esperanto keelt.

Uurinud läänemeresoome keeli (liivi, isuri, karjala, vepsa ja vadja keelt), nende foneetikat, grammatikat ja kontakte teiste keeltega, algatanud eesti foneetikateaduse ning uurinud eesti keele foneetikat ("Eesti keele hääldamine", 1939; "Eesti foneetika", 1946; "Foneetilisi probleeme eesti keele alalt", 1947; "Eesti keele foneetika", 1953), sõnavara päritolu ("Eestirootsi laensõnad eesti keeles", 1933; "Keelekontaktid", 1981), murdeid ("Hiiu murrete häälikud", 1939), eesti keele uurimise ajalugu ("Ferdinand Johann Wiedemann", 1971, ³2005) ja vanemat kirjakeelt. Tundis erilist huvi vadja keele vastu ja kogus selle kohta rohke ainestiku ("Vadja keele grammatika", 1948, inglise keeles 1968, Bloomington; "Vadja rahvakalender", 1969; "Vadjalane kätkist kalmuni", 1974; "Vadja muistendid", 1977; "Vadja mõistatusi", 1979; "Vadja pajatusi", 1982). Avaldanud kirjutisi mustlaskeele, jidiši, esperanto ja rahvaluule kohta ning mustlasmuinasjuttude kogumiku "Romenge paramiši" (1938), võtnud eesti keeles kasutusele uudissõnu (aldis, eirama, paitsi, taatlema, viisama, üllitis) ja osalenud mitme sõnaraamatu koostamises ("Rootsi-eesti sõnaraamat", koos Per Wieselgreni ja Gustav Suitsuga, 1939, ³1990, Stockholm). Tema eestvõttel hakati TRÜ-s koolitama teadlasi teiste soomeugri rahvaste hulgast. Rahvusvahelise Fennougristikakomitee liikme (1968) ja esimehena (a-st 1980) oli fennougristikakongresside korraldajaid.

Eesti NSV teeneline teadlane (1965).

Töid

• Vadja päevikud: 1942–1980 (2005, koostanud E-H. Västrik, toimetanud P. Olesk)  
• Mälestusi (2008, toimetanud M. Orav)
• Sõnalaenulõbu (2010, koostanud P. Olesk)

Autasud

• Eesti NSV riiklik preemia (1959, 1982)

Kirjandus

• Sõna sõna kõrvale. Paul Ariste teaduslikust tegevusest. Tallinn, 1965 
• H. Rätsep. Akadeemik Paul Ariste. Tallinn, 1980 
• In memoriam Paul Ariste. Tartu, 1990 

Välislink

• Paul Ariste bibliograafia
• Paul Ariste mälestuskogu
• Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (K. Ross)