Vaqif

Molla Pänah Vagif [~i'f] (aserbaidžaani Molla Pənah Vaqif; umbes 1717 Yuharõ Salahlõ, Gazahi rajoon – 1797 Šuša), aserbaidžaani luuletaja ja riigitegelane. Pärit talupoja perekonnast. Sai hea hariduse, oskas aserbaidžaani keelele ka araabia ja pärsia keelt, tundis kirjandust ja teadust, tegutses õpetajana medreses (mulla). Oli aastast 1769 Karabahhi khaaniriigi vesiir, tegeles välispoliitika ja diplomaatiaga. Tema juhtimisel sõlmis Karabahhi khaaniriik Pärsia-vastase sõjalise liidu Talõši ja Jerevani khaaniriigi ning Gruusiaga. Osales Šuša kaitsmisel, kui Pärsia šahh Agha Muhammad-khaan khaaniriigi ajutiselt hõivas. Pärast Vagifi hukkamist õukonnaintriigis tema kodu rüüstati ja käsikirjad põletati. Vagifi teosed avaldati esmakordselt 1856 rahvalaulikutelt kogutud materjali ja varaste üleskirjutuste põhjal.

Šušas on Vagifi mausoleum (1982), mis Karabahhi okupeerimise järel Armeenia poolt 1992 on lagunemas. Yuharõ Salahlõs on monument, Gazahi linnas on Vagifi ja Vidadi ühine monument.

Loomingust

Kirjutas pärimuslikus laadis lüürikat, kasutas sageli rahvaluule ja ašuugide luule sugemeid, samuti rahvaluulele omast vormi (gošma). Erinevalt valitsevast allegoorilisest romantilisest luulest ülistas ta maist armastust, naise ja looduse ilu („Kured”, „Kaht kaunitari ma kiidan”), mõni luuletus sisaldab filosoofilisi mõtisklusi („Ma otsisin tõde”). Teda peetakse realistliku suuna rajajaks Aserbaidžaani kirjanduses.

Vaata ka seotud artiklit

Välislink

EE 10, 1998; muudetud 2015