Aserbaidžaani kirjandus

Füzuli

Kui araablased olid Aserbaidžaani vallutanud, sai ametikeeleks ning teadus- ja vaimuliku kirjanduse keeleks araabia keel. Abu’l-Faradž al-Isfahani 10. sajandist pärinevas „Laulude raamatus” on nimetatatud kahte Aserbaidžaani alal elanud kirjanikku: Ismail ibn Jassari ja Musa Shahavat. 9. sajandi lõpus hakkas kasvama pärsia keele osatähtsus, seda kasutasid kõrvu araabia keelega pikka aega teadlased ja poeedid. Pärsiakeelse luule õitseng oli 12. sajandil, luuletajate Hagani Şirvani ja Nizami ajal, kelle viiest raamatust koosnev „Khämsä“ kuulub maailmakirjanduse kullafondi. Rahvakeelne on eepos „Dädä Gorgudi raamat” (Kitabi-Dädä Gorgud; e k 2008), mis kujutab 10.–11. sajandi oguusi hõimude elu ja võitlust (kujunes kirjalikuks tekstiks 13.–15. sajandil, vanemad käsikirja pärinevad 16. sajandist). Aserbaidžaani kirjandus hakkas kiiremini arenema 13. sajandil (luuletaja Həsənoğlu, kirjutas pärsia- ja türgikeelseid gaseele), laialdaselt hakati seda keelt kasutama 15.–16. sajandil. 13.–14. sajandil levisid Aserbaidžaanis usulahud sufism ja hurufism. Viimase pooldaja oli aserbaidžaani-, pärsia- ja araabiakeelseid müstilisi hurufistlikke filosoofilise gaseeli autor İmadəddin Nəsimi. Alates 15. sajandist oli oluline lembeluule. Idamaade renessansi hilises järelkajas – Füzuli loomingus, kellelt on säilinud lüürilisi ja filosoofilisi araabia-, pärsia- ja aserbaidžaanikeelseid luuletusi – saavutas azerbaidžaani kirjakeel kõrge taseme. 

Mirzə Fətəli Axundov

Aserbaidžaani kirjandusele on kuulsust toonud Məhsəti Gəncəvi ja šahh Ismail I (kirjanikunimega Khatāī), kes lõi improvisatsioonilist aserbaidžaanikeelset, pms 11-silbilist värssi qoşma’t. 17. sajandil puhkes õitsele rahvaluule (Koroğlu tegudest jutustav kangelaseepos „Koroglu” (kujunes alates 11. sajandist, kirja pandud 17.–18. sajandil), romantiline lembepoeem „Ašuug Gärib”). Tähtsaks sai rändlaulikute ašuugide luule, mis 18. sajandil levis ka kirjandusse. 18. sajandi lüürikud mulla Pənah Vaqif ja Vidadi, kelle looming sisaldab realismi sugemeid, seisid uue luule künnisel.

Əbdürrəhim bəy Haqverdiyev

19. sajandil hakkasid Aserbaidžaani kirjandust mõjutama Vene ja Lääne kirjandus. Kirjandusse ilmusid valgustusaated ja vabadusmotiivid, eriti Abbasqulu ağa Bakıxanovi ja Mirzə Şəfi Vazehi ning romantiliste luuletajate ja näitekirjanike Abbas Səhhəti (1874–1918) ja Hüseyn Cavidi ning prosaisti Abdulla Şaiqi loomingus. Uue azerbaidžaani kirjanduse rajas dramaturg ja mõtleja Mirzə Fətəli Axundov. Tema draamaloomingu realistlikku suunda arendasid Nəcəfbəy Vəzirov, Əbdürrəhim bəy Haqverdiyev ja revolutsionäär ning riigitegelane Nəriman Nərimanov. 19. sajandil viljelesid satiirilist luulet G. (K.) Zakir (1784–1857) ja Seyid Əzim Şirvani (1835–88). 20. sajandi alguses koondusid satiiriajakirja Molla Näsräddin (1906–31) ümber, mida andis välja Cəlil Məmmədguluzadə (1869–1932), ühiskonnakriitiliselt meelestatud kirjanikud. Satiirilist traditsiooni jätkas luuletaja ja satiirik Mirzə Ələkbər Sabir. Romantilist suunda esindasid luules Səxət (1874–1918), Məhəmməd (Muhhammed) Hadi (1879–1920) ja Hüseyn Cavid. Luules ja proosas kuulub aukoht ka Abdulla Şaiqi, Cəfər Cabbarlı ja lüürik Xurşidbanu Natəvan loomingule.

İlyas Əfəndiyev

Nõukogude võimu kehtestamine 20. sajandi alguses mõjutas oluliselt ka Azerbaidžaani kirjanike vanema põlve kirjanike, nagu Süleyman Sani Axundovi, Abdulla Şaiqi ja Məmməd Səid Ordubadi, kui ka tolle aja noorte autorite loomingut, kelle loomingus ja saatuses ilmneb Nõukogude ideoloogia surve. 1930. aastail sai Aserbaidžaani luules oluliseks vabavärss (Rəsul Rza), romantilist luulet esindas Hüseyn Cavid, mitme luuletaja loomingule oli iseloomulik pidev uute poeetiliste vormide otsimine (Mikayıl Müşfiq, Səməd Vurğun), kuid kirjutati publitsistlikku ja deklaratiivset luulet (Vurğun, Süleyman Rüstəm), loomingulist tegevust alustasid ka luuletajad Nigar Rafibeyli (1913–81), Osman Sarıvəlli (1905–1990). Proosakirjanduses oli peamine suund sotsialistlik realism, mida esindasid Mehdi Hüseyn, Süleyman Rəhimov (1900–83), Mirzə İbrahimov, Əli Vəliyev (1901–83), Ələkbərzadə Əbülhəsən (1904–86) ja Mir Cəlal (1908–78), näite- ning proosakirjanikud Cəfər Cabbarlı, Sabit Rəhman (1910–70), İlyas Əfəndiyev ja İmran Qasımov (1918–81).

Rüstəm Behrudi

Kaasaegne aserbaidžaani kirjandus on samuti rikas ja mitmekesine. Pärast Teist maailmasõda kirjandusse tulnud autoreist on silma paistnud luuletajad Nəbi Xəzri (õieti Nabi Babayev, 1924–2007), Bəxtiyar Vahabzadə, Balaş Azəroğlu (1921–2011), İslam Səfərli (1923–74), Adil Babajev (1925–77), Əli Kərim (1931–69), prosaistid Bayram Bayramov (1918–94), Həsən Seyidbəyli (1920–80), İsa Muğanna (õieti İsa Hüseynov; 1928–2014), Əkrəm Əylisli (1937), Anar, näite- ning proosakirjanikud İlyas Əfəndiyev, Maqsud İbrahimbəyov ja Rüstəm İbrahimbəyov. Paljude maade lugejatele on tuntud ka Elçini, nüüdisaegse analüütilise kriminaalromaani suurkuju Çingiz Abdullayev, Kamal Abdulla, Ramiz Rövşəni ja Rüstəm Behrudi (1957) teosed.

Çingiz Abdullayev

Azerbaidžaani Kirjanike Liit on asutatud 1932, liikmeid 350 (1984). Kirjandusajakirjad on Azərbaycan (asut. 1923), Ədəbiyyat qəzeti (Kirjanduslik ajakiri; 1934), Ulduz (1967), Qobustan (1969) ja venekeelne Литературный Азербайджан (1931).

Aserbaidžaani kõikides linnades ja paljudes külades tegutsevad riiklikud raamatukogud. Bakuus on Axundovi nimeline keskraamatukogu (asutatud 1922, 4,5 miljonit trükist, 75 000 lugejat), Firidun bəy Köçərli nimeline lasteraamatukogu ja Cabarli nimeline noorsooraamatukogu.

Tõlked eesti keelde

Eestindatud on (enamasti vahekeele kaudu) Hüseyn Mehdi (Hüsejn Mehdi), M. İbrahimovi (M. Ibrahimov), R. İbrahimbəyovi  (R. Ibrahimbäjov), R. Rza, İ. Əfəndiyevi (Iljass Äfändijev), Ç. Abdullayevi (Tšingiz Abdullajev) jmt teoseid. Otse aserbaidžaani keelest on tõlkinud Ly Seppel, Annely Pekkonen ja Vidadi Mamedov.

Tõlkeid

  • Petetud tähed. Aserbaidžaani jutustusi ja novelle. Tallinn, Eesti Raamat, 1968
  • Rässul Rza. Ammendamatus (aserbaidžaani keelest tõlkinud L. Seppel), Tallinn, Eesti Raamat, 1971
  • Anar. Dante juubel (jutustus, tõlkinud Ly Seppel), Tallinn, Perioodika, 1975
  • Iljass Äfändijev. Pajuarõkk (jutustus, aserbaidžaani keelest tõlkinud Ly Seppel), Tallinn, Eesti Raamat, 1970
  • Sabir Azäri. Udu ajub. Vene keelest tõlkinud Aadu Vari. Tallinn, 1985
  • Sabir Azäri. Kajakad kaeblevad: kaks juttu: keskmisele koolieale; vene keelest tõlkinud Andres Jaaksoo. Tallinn, 1986
  • Sabir Azäri. Igavlev linn. Vene keelest tõlkinud Matti Piirimaa ja Silvi Väli. Tallinn, 1989
  • Anar. Viiekorruselise maja kuues korrus (romaan, aserbaidžaani keelest tõlkinud Ly Seppel), Tallinn, Eesti Raamat, 1989
  • Kurban Said. Ali ja Nino (romaan, tõlkinud Annely Pekkonen), Tallinn, Tammeraamat, 2014
  • Tšingiz Abdullajev. Peaaegu uskumatu mõrv (1989, e k 2010, jutustus)
  • Tšingiz Abdullajev. Minu võrratu alibi (1995, e k 2008, romaan)
  • Tšingiz Abdullajev. Vaimude tunnel (1999, e k 2008, romaan)
  • Tšingiz Abdullajev. Pimesikumäng ( e k 2010)

Välislingid

EE 1, 1985; muudetud 2015