Valencia [balenθia], autonoomne piirkond Hispaania idaosas Vahemere ääres, hõlmab Alicante, Castellõn de la Plana ja Valencia provintsi; 23 300 km², 4,69 miljonit elanikku (2006), keskus Valencia.

Ebro suudme ja Palose neeme vahelist kitsast madalikuriba äärestavad läänest Meseta ja Ibeeria mäed (kõrgus 1300—1800 m). Ala läbib mitme jõe (Segura, Jücari, Turia, Mijaresi) alamjooks. Valitseb vahemereline kliima.

Paljude niisutusaladega (hisp huertas) Valencia on Hispaania tähtsaim aianduspiirkõnd, seal saadakse kohati 2–3 saaki aastas. Valencia on riigis esikohal apelsini-, mandariini-, sidruni- ja mandlitoodangu poolest, olulised kultuurid on viina-, õli- ja mooruspuu, palju kasvatatakse maapähklit, ploome ja köögivilja. La Albufera järve ümbrus on Hispaania tähtsaim riisikasvatuspiirkond. Kuivemas siseosas viljeldakse ka nisu ja lutserni ning peetakse peamiselt lambaid ja kitsi. Tuntuim niisutuspiirkond on Valencia Huerta, selle põhirajatised (sealhulgas 8 peakanalit) pärinevad mauri ajast, veetarbimist korraldab neljapäeviti kogunev ainulaadne avalik veekohus (Tribunal de las aguas). Tööstuse põhiharud on toiduaine- (sh veini-, konservi-), teks- tiili-, masina- (laevad, mootorid, lennukid), naha- ja mööblitööstus, must (Sagunto) ja värviline metallurgia (alumiiniumisulatus Alicantes) ning naftatöötlus (Castellon de la Plana); käsitöö. Rannik on tähtis turismipiirkond (Benidorm, Torrevieja, Denia, Cullera).

11.–13. sajandil oli Valencia iseseisev mauride kuningriik. Hispaania vallutas selle 1238,1319 liideti ta Aragóniga.

EE 10, 1998; VE, 2006