Harilik valgepöök

valgepöök (Carpinus), ühekojaliste tuultolmlevate heitlehiste puude ja põõsaste perekond kaseliste sugukonnast; 35 liiki peamiselt Ees- ja Ida-Aasias, mõni liik ka Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Lehed elliptili­sed või ovaalsed kahelisaagja servaga teravatipulised lihtlehed, asetsevad vahelduvalt, sügisel kolletuvad. Isasõied asetsevad pikkades rippuvais, emasõied lühemates urbades. Vili nahkja kattelehega pähklike. Puit on kollakasvalge, raske, väga kõva ja tihe ning raskesti lõhestatav, peab vastu survele, tõmbele, löökidele ja kulumisele; puidust tehakse mitmesuguseid tooteid (löökpillide tarvikuid, jalutuskeppe, tööriistade varsi, ka masinadetaile). Pärast kärpimist annab valgepöök rohkesti võrseid ning on seetõttu sobiv hekitaim, hinnatud ka pargipuuna. Eestis kasvatatakse Kesk-, Lääne- ja Lõuna­-Euroopa metsadest pärinevat harilikku valgepööki (C. betulus).

Loe täiendavalt artiklit pöök.

EME 2, 2009 (I. Sibul)