Aasia, suurim maailmajagu; 43,9 miljonit km², umbes 3,9 milkardit elanikku (2006). Aasia ja Euroopa moodustavad Euraasia mandri. Põhjas piirneb Jäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas India ookeaniga, läänes ühendab Aasiat Aafrikaga Suessi maakitsus, piir Euroopaga kulgeb üle Egeuse, Marmara ja Musta mere ning piki Aasovi mere idarannikut, Kuma-Manõtši nõgu, Kaspia põhjarannikut, Uurali jõge ja Uurali mäestiku idanõlva Kara mereni. Kolmveerandi Aasia pindalast hõlmavad mäestikualad (Džomolungma 8846 m), allpool meretaset asub Surnumeri (–403 m). Madalikud hõlmavad umbes veerandi Aasia pindalast ja paiknevad enamasti äärealadel (Lääne-Siberi lauskmaa, Turaani madalik, Suur Hiina tasandik, Induse-Gangese madalik, Mesopotaamia).

Maavararikas: leidub kivisütt, naftat, keedusoola, raua-, mangaani-, tina-, vase- ja niklimaaki, kulda ja teemante.

Kliima on väga vahelduv – arktilisest ekvatoriaalseni, kuid peamiselt mandriline (temperatuur Oimjakoni nõos kuni –71 ºC). On sademetevaeseid alasid, sademeterikkaim paik asub Cherrapunjis (kuni 12 000 mm/aastas). Suurimad jõed on Ob (Irtõšiga), Jenissei, Leena, Amuur, Huang He, Jangtse (Aasia pikim, 5800, teistel andmetel 6378 või 5526 km), Mekong, Salween, Irrawaddy, Brahmaputra, Ganges, Indus, Tigris, Eufrat, Amudarja ja Sõrdarja. Suurim järv on Kaspia meri ja sügavaim Baikal (1620 m). 

Aasia on suurima rahvaarvuga maailmajagu. Lõuna- ja Edela-Aasia rahvad kuuluvad europiidsesse, muud valdavalt mongoliidsesse rassi. Lääne-Aasias kõneldakse araabia, indoiraani ja türgi, Sise-Aasias altai ja tiibeti-birma, Lõuna-Aasias indoaaria ja draviidi, Kagu-Aasias tiibeti-birma, tai ja malai-polüneesia keeli, Ida-Aasias hiina, korea ja jaapani keelt. Peamised usundid on islam, hinduism ja budism.

VE, 2006