valgustusfilosoofia, inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17. sajandi II poolest 19. sajandi alguseni. Käsitusest, et inimene on olemuselt arukas ja hea, sugenesid üldine optimism ja usk ühiskonna progressi, maailma mõistuspärasesse korrastamisse. Valgustusfilosoofia õigsust kinnitasid tööstuslik pööre, revolutsioonid ja teaduse ning tehnika areng.

VE, 2006