varrud, ka ristsed, lapse ristimist ja nimepanemist tähistav perekondlik pidu. Ristimistalitus (kirikus või kodus) toimus harilikult pühapäeval 2–3 nädalat pärast lapse sündi. Varrudeks tapeti loom ja tehti õlut. Varrulisteks olid vaderid ja sugulased, uuemal ajal ka tuttavad. Tavapärane kingitus vastsündinule oli hambaraha (metallraha), mis pidi aitama kaasa tugevate hammaste kasvamisele. 19. sajandi hakati kinkima hõbelusikaid jms. Mitmesugused varrudega seostuvad ended ja maagilised talitused (eriti ristimisveega) usuti ennustavat ja mõjutavat lapse tulevikku.

EE 10, 1998; VE, 2006