veelahe, kõrvuti paiknevate jõgikondade, valgalade või vesikondade vaheline piirjoon. Eristatakse pinnaveelahet ja maasisest veelahet, mis ei tarvitse ühtida. Maasisest veelahet ei saa enamasti täpselt määrata (näiteks karstialadel), seetõttu loetakse naaberveekogude veelahkmeks maapinna kõrgeimaid kohti läbivat pinnaveelahet. Veelahe on selgeim mäestikes (harilikult ühtib ahelike harjajoonega) ning ebaselgeim tasandikel ja eriti madalikel (neid kõiki nimetatakse veelahkmealaks). Eristatakse näiteks peaveelahet (naaberjõgikondade vahel), kõrvalveelahet (ühe pea- jõe naaberlisajõgede vahel), mandri- ehk kontinentaalset veelahet (naaberookeanide vesikondade vahel) ja maakera (Maa) ehk globaalset veelahet (läbib kõiki mandreid, v.a Antarktist, ning eraldab Atlandi ookeani ja Jäämere vesikonda Vaikse ja India ookeani vesikonnast).

EE 10, 1998