vesimutt

vesimutt (Neomys fodiens; vn oбыкновенная кутора, ingl Water Shrew), poolveeline putuktoiduline imetaja karihiirlaste sugukonnast, levinud Euraasia parasvöötmes. Vesimutt on Euroopa suurim karihiirlane: tüvepikkus 7–­9 cm, sabapikkus 5–8 cm, mass 8–23 cm, jalgadel ja saba alaküljel on ujuvahendina talitlevad jäikadest karvadest kiilud. Seljakarvastu on sametjas must ja kõhukarvastu valge. Elab veekogude kaldail ja soodes, ujub ja sukeldub osavalt. Tema karvkate on peaaegu märgumatu. Sööb veeselgrootuid, väikesi kalu ja kahepaikseid. Loob toiduvaru. Tegutseb peamiselt öösel. Pesa on ümar, ehitatud taimsest materjalist. Pojad sünnivad mais-juunis, keskmiselt on 6 poega. Oma väljaheited paigutab „käimlatesse" (tavaliselt on nendeks veest välja ulatuvad või kaldaäärsed kivid). Kogu aasta tegus.

  • Eestis on vesimutt tavaline, kuid paigutise levikuga. On olnud varasematel aastatel looduskaitse all.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • D. W. MacDonald, P. Barrett. Euroopa imetajad. Tallinn, 2002
  • A. Kirk. Eesti imetajad. Õppevahend bioloogiaosakonna üliõpilastele. Tartu,1990

Välislingid

VE, 2006; muudetud 2011