Vihma, Ülo

Ülo Vihma (28. IX 1958 Tartu), näitleja ja lavastaja. Eesti Teatriliidu (1986–2021) ning Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige (1994–2021). Helgi Vihma poeg, Sirje Normeti vend.

Lõpetas 1977 Tallinna 7. Keskkooli, õppis 1977–80 Tartu Riiklikus Ülikoolis inglise filoloogiat, lõpetas 1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Täiendanud end 1990–91 Moskvas Anatoli Vassiljevi ja Mihhail Butkevitši teatristuudios.

Töötanud näitlejana 1984–86 Ugalas ja 1986–92 Nukuteatris (1992 peanäitejuhina), 1992–94 referendi ja kultuuriatašeena USA Eesti saatkonnas, hiljem konsultandina mitmes firmas. Tegutsenud aastast 1997 psühhoterapeudi ja koolitajana. Õppinud 2000–02 Tallinna Pedagoogikaülikooli magistriõppes organisatsioonikäitumist. Avaldanud ajakirjanduses artikleid ja raamatu „Inimene konfliktide keskel” (2006), tõlkinud eesti keelde Phyllis Hartnolli „Lühikese teatriajaloo” (1989) ja Lyn Oxenfordi raamatu „Mängides ajaloolisi näidendeid” (1999).

Teinud 1987–91 Eesti Televisioonis lastesaateid („Elavad nukud”, „Nukumäng”, „Näite mäng”, „Nii või naa”).

Lavastusi

• Stoppardi Erarahu (1990 Draamateatris, ka tõlge ja helikujundus)
• Vihma Matu ootab… (1990)

Osi

• krahv Ulrich Zinsdorff (Feuchtwangeri ja Undi Vennad Lautensackid, 1985)
• Tangsõkbajev ja Mankurt (Ajtmatovi, Komissarovi ja Alliku Ja sajandist on pikem päev, 1985)
• Mutionu (Petiška ja Raidi Kuidas mutionu endale uued püksid sai, 1986 Ugalas)
• Karmoška-Jaška (Baturini Kuldrannake, 1986 Ugalas)
• Laulja-jutustaja, Kuningas ja Professor (Undi Gulliver ja Gulliver, 1987)
• Jänku-Jantsa (Tiksi Mägramäng, 1987)
• Prints ja Kukk (Tungla Tuhkatriinu, 1988)
• Vürtspoodnik ja Dudard (Ionesco Ninasarvik, 1989)
• Näitleja ja Printsess (Pospíšilová Printsess ja kaja, 1991)
• Ülo (Põllu Mikiveri tagi, 2014, Tartu Uus Teater ja Vaba Lava)

Kirjandus

• A. Üprus. „Gulliver ja Gulliver”. M. Undi näidend Nukuteatris. – Sirp ja Vasar, 17. aprill 1987
• T. Ritson. Kena ja rahulik „Erarahu” Eesti Draamateatris. – Reede, 23. november 1990
• Ü. Vihma. Rohkem värskust ja tahet teha teatrit. Intervjueerinud Kadi Herkül. – Teater. Muusika. Kino 1992, 7
• Ülo Vihma: elu on suurem kui teater. Intervjueerinud M. Laas. – Postimees : Extra, 1. august 1998

Välislinke

• Lennud: Lavakunstikooli XI lend (1980–1984). – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1993)

Mankurt – Ülo Vihma. Ajtmatovi, Komissarovi ja Alliku „Ja sajandist on pikem päev” (Ugala, 1985)

Osalised – Ülo Vihma, Artur Talvik. Pospíšilová „Printsess ja kaja” (Nukuteater, 1991)