Allik, Jaak

Jaak Allik (8. X 1946 Tallinn), poliitik, teatrijuht, lavastaja ja kriitik. Eesti Teatriliidu (1976), Lavastajate Liidu (1992) ning Eesti Teatriuurijate- ja kriitikute Ühenduse liige (2015). Marju Lauristini poolvend. Hendrik Alliku ja Olga Lauristini poeg.

Lõpetas 1965 Tallinna 22. Keskkooli ja 1972 Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna. Olnud 1973–77 Tartu Riiklikus Ülikoolis filosoofiaõppejõud, 1977–81 Kultuuriministeeriumi Teatrite Valitsuse juhataja, 1981–83 Teater. Muusika. Kino peatoimetaja, 1983–88 ja 1991–95 Ugala kunstiline juht ning 2001–03 direktor, 1988 Kultuurikomitee esimehe I asetäitja, 1988–90 Eestimaa Kommunistliku Partei Viljandi rajoonikomitee I sekretär, 1989–90 Viljandi maavolikogu esimees ja 1999–2001 Viljandi abilinnapea, 1990–92 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, 1995–99, 2003–07 ja 2011–15 Riigikogu liige ning 1995–99 ka kultuuriminister. Kirjutanud publitsistikat ja teatrikriitikat (ilmunud artiklikogumikud „Menu hind on valu”, 2004, „Kihnu Jõnnist Savisaareni”, 2016), dramatiseerinud kirjandusteoseid (Ajtmatovi „Ja sajandist on pikem päev”), tõlkinud näidendeid (Mihhail Šatrov, Ljudmila Razumovskaja jt), juhendanud Eesti NSV Teatriühingu noorte kriitikute seminarkoolitust. 2000–01 Eesti Teatriliidu esimees, 2007–09 Ugala teatri, aastast 2015 Vene Teatri ja Eesti Teatri Festivali nõukogu esimees.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1987). Valgetähe IV klassi teenetemärk (2002). Eesti Teatriiidu Reet Neimari nimeline kriitikaauhind 2018.

Lavastusi

  • Dostojevski ja Allaberdi Pandimaja (1981 Noorsooteatris)
  • Remezi Seda teed… (1982 Noorsooteatris)
  • Coburni Džinnimäng (1984, koos Juhan Viidinguga)
  • Luige Tuled sa tagasi? (1984, ka muusikaline kujundus)
  • Šatrovi Nii me võidame! (1986 Noorsooteatris, koos Kalju Komissaroviga)
  • Gribojedovi Häda mõistuse pärast (1987)
  • Rozovski Punanurk (1987)
  • Stavitski Neli ülekuulamist (1989 Ugalas)
  • Garpe Juliale (1991)
  • M. Simoni Peame elama, mutikesed ehk Ellujäämisjuhised vanale daamile (1993, ka tõlge)
  • Goweri Issid (1994, ka tõlge)
  • Tätte Ristumine peateega (1999 Vene Draamateatris)
  • Schmitti Enigma variatsioonid (2002 Samaara Akadeemilises Draamateatris)
  • Beatoni Õnnetunne (2005 Ugalas)
  • Krossi Keisri hull (2006 Ugalas, koos Peeter Tammearuga)
  • Reza Tapatöö jumal (2008 Kuressaare Linnateatris, ka muusikaline kujundus, ja 2011 Ilmarises, pealkirjaga Tugevama õigus)
  • Jansoni Kartulimoos ehk Chelsea win (2010 Kuressaare Linnateatris)
  • Sigarevi Valedetektor (2010 Vana Baskini Teatris, ka tõlge)
  • Vilde Pisuhänd (2014 Ilmarises)

Kirjandus

  • 8 küsimust Viljandi teatri «Ugala» kunstilisele juhile Jaak Allikule. Intervjueerinud H.H. Luik.–  Kultuur ja Elu 1985, 3
  • A. Maksimov. Teater algab isiksusest. – Sirp ja Vasar, 1. august 1986
  • J. Allik. Tagasi „Ugalas”. Intervjueerinud M. Mutt. – Eesti Ekspress, 26. aprill 1991
  • J. Allik. „Me ei saa „Ugalast” teha elevaatorit ega sealauta”. Intervjueerinud J. Kulli. – Sirp, 14. juuni 1991
  • L. Vellerand. Meesõiguslus Eestisse: [Juliale]. – Eesti Ekspress, 6. september 1991
  • Vastab Jaak Allik. Intervjueerinud R. Neimar, M Tiks. – Teater. Muusika. Kino 1991, 9, 10
  • Jaak Allik. [Intervjuu]. – Rahva Hääl, 11. aprill 1992
  • J. Allik. Uue hooaja muutuste ootel. Intervjueerinud U. Reinmaa. – Postimees, 4. august 1993
  • J. Allik, M. Allikmaa. Ameerika teater ja meie. Intervjueerinud M. Kubo, R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1993, 9, 10
  • L. Vellerand. Kas hiirtest või inimestest? – Teater. Muusika. Kino 1993, 12
  • J. Allik. „Ugala” jagab juhiseid ellujäämiseks. Intervjueerinud H. Leppik. – Pärnu Postimees, 4. jaanuar 1994
  • J. Allik. Teatrijuhiks tulek on olnud mu elus parim otsus. Intervjueerinud I. Drikkit. – Postimees : Extra, 19. märts 1994
  • Jaak Allik: mis on selles halba, kui teater mängib hästi tehtud näidendeid. Intervjueerinud H. Leppik. – Eesti Sõnumid, 16. veebruar 1995
  • E. Klaats. Mees, kes maandub jalgadele. – Maaleht, 8. veebruar 1996
  • M. Visnap. Väikese linnakese suur teater. – Teater. Muusika. Kino 1996, 4
  • Persona grata ultima. Jaak Allik. [Intervjuu]. – Teater. Muusika. Kino 1997, 4
  • Jaak Allik – teater, ikka teater. Intervjueerinud M. Kapstas. – Eesti Päevaleht,  23. august 1997
  • J. Allik. Allik lavastab armastuse pärast: [Ristumine peateega]. Intervjueerinud T. Kaugema. – Postimees, 5. november 1999
  • J. Allik. Rohkem elu! Intervjueerinud M. Kolk. – Sirp, 23. veebruar 2001
  • Jaak Allik. Intervjueerinud J. Aarma. – Hobusest Mozartini. Tallinn, 2011
  • O. Karulin. Kuraditosin kriitikuportreed. – Teatrielu 2013
  • M. Швыдкой. Магический кристалл сцены. – Дружба народов 1983, 12
  • Я. Аллик. Миражи и виражи искусства. Интервюировала В. Сийг. – Молодёжь Эстонии, 14 ноября 1997

Välislinke

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017 (T. Truuvert)