Harilik viirpuu

viirpuu (Crataegus), heitlehiste, peamiselt asteldega madalate puude või kõrgete põõsaste perekond roosõieliste sugukonnast; üle 200 liigi, levinud põhjaparasvöötmes, peamiselt Põhja-Ameerikas. Abilehtedega lihtlehed on enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused. Valged (sortidel ka roosad või punased) õied on kännasjates või sarikjates õisikutes. Tugevate luuseemnetega keraja kuni pirnja kujuga õunviljad on värvuselt punased, oranžid, kollased, mustad või mustjaspunased. Söödav oranžikas viljaliha on jahune, puine, läägemagus, mõrkjas või hapukas, mõnel liigil ka maitsev. Dekoratiivsete õite, värvirohkete viljade ja mitmekesise sügisvärvusega lehestiku tõttu kasutatakse viirpuid rohkesti iluaianduses, neid kasvatatakse aedades, haljasaladel ja parkides üksikult ning põõsarühmadena. Tugevate asteldega põõsastest kujundatakse sageli eri kõrgusega kärbitud elavtarasid ja hekke. Õisi ja vilju kasutatakse meditsiinis südame-veresoonkonna jt haiguste raviks. Paremate maitseomadus­tega vilju konservitakse, neist valmistatakse nt kompotte, püreesid ja keediseid. Kõva, sitket, tihedat, rasket, kollakat või punakat ilusa tekstuuriga puitu kasutatakse nikerdus- ja treimistöödeks. Eestis kasvab looduslikult peamiselt Lääne-Eestis ja saartel hajusalt kuni 10 liiki viirpuid, neist sagedasim on harilik viirpuu (C. rhipidophylla). Eestisse on toodud üle 75 võõrliigi, enim kohtab haljasaladel ja aedades üksikpuu või kärbitud hekina Põhja-Ameerika kirdeosast pärit jahukate, maitsvate, oranžikaspunaste viljadega karvast viirpuud (C. submollis).

Välislingid

• Viirpuu
• Viirpuu viljad aitavad südamehaiguste ja unetuse vastu Aialehe kodulehel

VE, 2006; EME 2, 2009 (I. Sibul); muudetud 2011