Õisu mõisa sepikoda
Õisu mõisa sepikoda, tänaseni heas korras sepikoda on ehitatud 1893. aastal Õisu mõisa vana sepikoja kohale. Endine sepikoda jäi areneva mõisa vajadustele kitsaks ja nii rajatigi Õissu tolle aja üks suurim sepikoda Eestis. Töökohad loodi kahele sepale. Sellest annavad pele sepikoja ruumikuse tunnistust ka kaks kollet ääsil ja kasks lõõtsa pööningul. Sepikojas ja sepapere eluruumides on säilitatud 20. sajandi alguse interjöör. Eksponeeritakse ajastukohaseid tööriistu ja tarbeesemeid. Sepikojas korraldatakse seminare, teemaõhtuid, ärikohtumisi ja õplastele ajalootunde.
Arhitektuur
Sepikoja hoone on pikk ja kitsas krohvimata tellishoone, mille ühes otsas asus sepikoda ja teises sepa eluruumid. Kaetud viilkatusega, mille keskosas on võimas korsten. Katuse räästa all astmeline telliskarniis. Sissepääs hoone otsast suurte kahepoolega väravate kaudu. Müüris on näha kive märgiga „Euseküll“. Hoonel säilinud mitmeid sepisdetaile. Sepikoda on üks silmapaistvaimaid Lõuna-Eesti mõisaansambli majandushooneid.
Kasutatud allikad ja välislingid
- Õisu mõisa sepikoda Kultuurimälestiste Riikliku Registri andmebaasis
Loodudu 2013