Šapiro, Adolf

Adolf Šapiro (4. VII 1939 Harkov), lavastaja ja teatripedagoog.

Lõpetas 1962 Harkovi teatriinstituudi, täiendas end hiljem Moskvas Maria Knebeli loomingulises laboratooriumis.

Töötanud 1962–92 Läti Noorsooteatris (1964–92 peanäitejuhina), lavastanud Eestis, Moskvas, Peterburis, Varssavis, Londonis, USA-s, Nicaraguas, Venezuelas, Iisraelis. Tegutsenud ka õppejõuna (1972–92 Riia Konservatooriumis, hiljem USA-s). Juhendanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias näitlejameisterlikkuse meistriklassi, esinenud Eesti raadio saatesarjas „Ööülikool” (2005).

Kirjutanud teatriartikleid (Eestis: „Linda Rummo pidu- ja argipäevad”, Teatrimärkmik 1971/72; „Lavastaja märkmeid”, Teatrimärkmik 1980), avaldanud raamatud „Entr’acte” (1991, Riia) ja „Nii sulgus eesriie” (1999, Moskva; ilmunud eesti keeles 2001).

Tunnustusi

Lavastusi

Turgenevi ja Šapiro „Isad ja pojad” (Arkadi Nikolajevitš Kirsanov – Indrek Sammul, Nikolai Petrovitš Kirsanov – Lembit Peterson, Pavel Petrovitš Kirsanov – Mikk Mikiver). Tallinna Linnateater, 2002

Eestis:

  • Tšehhovi Kirsiaed (1971 Noorsooteatris)
  • Tšehhovi Kolm õde (1973 Draamateatris)
  • Albee Kes kardab Virginia Woolfi? (1977 Endlas)
  • Tolstoi Elav laip (1980 Draamateatris)
  • Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper (1997 Tallinna Linnateatris, parima lavastaja preemia Peterburi teatrifestivalil Baltiiski Dom 1998)
  • Turgenevi ja Šapiro Isad ja pojad (2002 Tallinna Linnateatris)
  • Pirandello Nii see on (kui teile nii näib) (2006 Tallinna Linnateatris)
  • Kõivu Tagasitulek isa juurde (2015 Tallinna Linnateatris)

Läti Noorsooteatris:

  • Švartsi Vari (1964)
  • Arbuzovi Mu vaene Marat (1965)
  • Gorki Viimased (1967)
  • Brechti Ema Courage ja tema lapsed (1968)
  • Arbuzovi Linn koidikul (1970)
  • Ostrovski Äike (1971)
  • Tšehhovi Ivanov (1975)
  • Tendrjakovi Koolilõpuöö (1976)
  • Shakespeare’i Romeo ja Julia (1977)
  • Arbuzovi Julmad mängud (1978)
  • Ibseni Peer Gynt (1979)
  • Kleisti Homburgi prints (1980)
  • Vassiljevi Homme algas sõda (1985)
  • Brechti Kolmanda impeeriumi hirm ja meeleheide (1985)
  • Brodski Demokraatia (1991)

Mujal:

  • Tšehhovi Kirsiaed (1988 Nicaraguas)
  • Gogoli Revident (1990 Venezuelas)
  • Tšehhovi Kirsiaed (1993 Peterburi Suures Draamateatris)
  • Kilty Armas luiskaja (1994 Moskva Vahtangovi nim. Teatris)
  • Tšehhovi Kolm õde (1995 USA-s)
  • Ostrovski Mets (1999 Peterburi Suures Draamateatris)
  • Gorki Põhjas (2000 Moskva Tabakovi Teatris)
  • Bulgakovi Pühameeste vandenõu (2001 Moskva Kunstiteatris)
  • Brechti Kolmekrossiooper (Iisraelis)
  • Tšehhovi Kirsiaed (2004 Moskva Kunstiteatris)
  • Bradbury 451 kraadi Fahrenheiti (2007 Moskva teatris Et Cetera)
  • Stoppardi Rock’n’roll (2011 Moskvas Venemaa Akadeemilises Noorsooteatris)

Kirjandus

  • N. Andresen. Anton Tšehhovi „Kirsiaed” Noorsooteatris. – Teatrimärkmik 1971/72
  • M. Unt. Lõpuks ei kartnud eesti teater „Virginia Woolfi”. – Teatrimärkmik 1977/78
  • N. Krõmova. Lev Tolstoi näidend Eesti laval: [Elav laip]. – Teatrimärkmik 1980
  •  Šapiro ruumist ja ajast. Intervjueerinud R. Neimar; A. Šapiro, E. Nüganen. „Kolmekrossiooperi” esimene proov. Lindilt maha kirjutanud ja tõlkinud K. Orro; K. Herkül. Hirmus Brecht ja hulk probleeme. – Teatrielu ’97
  • Vastab Adolf Šapiro. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1998, 1-2
  • L. Tormis. Kommentaar teatrivaatamisest ja -nägemisest (ikka ka jäädvustamise huvides); K. Ruus. Teater võib olla peitupugemisvõimalus; E. Vatsar. Nihilismi ravi Linnateatris; E.-L. Palli. Katsu sa elu eitada!: [Isad ja pojad]. – Teatrielu 2002
  • J. Allik. Lammutada või säilitada?: [Isad ja pojad]. – Sirp, 5. aprill 2002
  • E. Aule. Adolf Šapiro tegi Moskvas erilise „Kirsiaia”. – Eesti Päevaleht, 2. november 2004
  • A. Šapiro. Mida ootame oma ajastult? Intervjueerinud B. Tuch. – Sirp, 17. november 2006
  • M. Kolk. Targutava Pirandello privaatsed pausid: [Nii see on (kui teile nii näib)]. – Sirp, 1. detsember 2006
  • P. Põldmäe. Pajatsid ja tõde: [Nii see on (kui teile nii näib)]. – Teater. Muusika. Kino 2007, 4
  • J. Piirsalu. Šapiro pani Nüganeni Moskva publikule tõtt ütlema. – Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 2008
  • Adolf Šapiro: „Mängu ilu ongi elu mõte”. Intervjueerinud K. Garancis. – Sirp, 8. jaanuar 2010
  • Lavastaja Adolf Šapiro tagasitulek. Intervjueerinud M. Mikomägi. – Maaleht, 21. mai 2015

Tšehhovi „Kolm õde” (Irina – Mari Lill, Andrei Sergejevitš Prozorov – Tõnis Rätsep, Natalja Ivanovna – Maila Rästas). Draamateater, 1973

Brechti ja Weilli „Kolmekrossiooper” (Tallinna Linnateater, 1997)

Kõivu „Tagasitulek isa juurde” (Ema – Anne Reemann). Tallinna Linnateater, 2015

ETBL, 2012 (M. Balbat); täiendatud 2021