Žigurs, Jūris

Jūris Žigurs (1. VII 1939 Riia), tantsija ja kultuuritegelane. Eesti Teatriliidu liige (1962), Eesti Balletiliidu liige (1998) ja auliige (2018). Eesti Teatriseenioride Ühingu esimees. Isa ehitaja, ema velsker. Aastast 1963 abielus Aigi Rüütliga.

Alustas tantsuõpinguid Ventspilsi linna kultuurimajas (õpetaja Alfrēds Rūja), lõpetas 1962 Tallinna Koreograafiakooli (erialaõppejõud Kalju Saareke). Olnud 1959–81 Estonia balletiartist (mänginud ka operettides ja ooperites), 1974–94 ühtlasi trupijuht, 1994–2005 trupijuhi abi ja 2005–09 mittekoosseisuline töötaja.

Eesti üldtantsupidude ja koolinoorte tantsupidude üldjuht ja üks korraldajaid (1980–2004), Eesti üldtantsupidude auüldjuht (aastast 2009), Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudeamus Eesti tantsukava üldjuht ja korraldaja (1984–1995), folkloorifestivali Baltica Eesti programmi direktsiooni liige (1989–2013). 

Eestimaa Rahvuste Ühenduse liige (aastast 1988).  Läti Vabariigi suursaatkonna kultuuriatašee (1992–98), Eestimaa Lätlaste Seltsi esimees (1993–2005), Läti–Eesti kultuurisidemete edendaja. On aastast 2014 Fenno-Ugria Asutuse poolt Lätis korraldatavate soome-ugri päevade idee algataja.

Raamatu „75 aastat Eesti tantsupidusid” (2009) üks koostajatest. Kirjutanud artikleid „Eesti teatri biograafilisse leksikoni” ning Läti balleti ja tantsu entsüklopeediasse (Riia 2018). 

Eesti NSV teeneline kultuuritegelane (1987). Ullo Toomi stipendium 2009.

Osi

• Shellow, rahukohtunik, Slenderi nõbu (Oranski Windsori lõbusad naised, 1958, Tallinna Koreograafiakooli lavastus Estonias)
• solist (Raveli Bolero, 1960)
• Grain (Grinblatsi Rigonda, 1960)
• Nooruk-sõber (Prokofjevi Kivilill, 1961)
• Catalabutte (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1962 ja 1969)
• Noormees (Jürisalu Tänav, 1963)
• Tybalt ja Capuletti (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1965, 1971 ja 1977), Paater Lorenzo (1990) ja Verona hertsog (1998)
• Rotbart ja Tseremooniameister (Tšaikovski Luikede järv, 1967 ja 1981)
• Peremees (Tubina Kratt, 1967)
• Gavrila (Štšedrini Küürselg‑Sälg, 1967)
• Kuningas (Vinteri ja Raudmäe Neli musketäri, 1972)
• Must Kotkas (Frimli ja Stotharti Rose-Marie, 1976)
• Tantsuõpetaja (Donizetti Rügemendi tütar, 1979)
• Michaud (Héroldi Asjatu ettevaatus, 1980)
• Preester (Romeo ja Julia, Berliozi muusika, 1981)
• Lillas Pastia, kõrtsmik (Bizet´ Carmen, 1982 ja 1998)
• Maurice (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1983)
• Lible (Vinteri Kevade, 1991)
• Monarhist (Porteri Can-can, 1993)
• Sullivan (Holmi Armastuse muinasjutt, 1993)
• Monsieur Dufour (Paulli jt Konservatoorium, 1995)
• Callifron (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1997)
• Miljonär (Styne´i Sugar, 2000) 

Kirjandus

• Õhtu Juris Žigursiga. Intervjueerinud H. Kermik. – Kultuur ja Elu 1976, 11
• M. Lepp. Saagem tuttavaks. – Rahva Hääl, 11. veebruar 1988
• Ü. Tikk. Ei saa me läbi Lätita. – Õpetajate Leht, 4. juuni 1999
• J. Žigurs. Pärjapunujad Ventspilsis. Intervjueerinud I. Jeletsky. – Videvik, 5. november 2009
• R. Sikk. Endine balletitantsija Juris Žigurs ravib tantsuväljakute tõbesid. – Eesti Päevaleht, 5. veebruar 2013

Välislink

• Ma elan siin. Lätlane Juris Žigurs. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2016) 

Ahvatlus – Tiiu Randviir, Kunstnik – Ago-Endrik Kerge, Ahvatluse saatjad: ?, Peeter Roos?, Kalju Saareke, Juris Žigurs, Kustav-Agu Püüman. Balletiõhtu, I osa, Rahmaninovi „Sümfoonilised tantsud“. (Estonia, 1963)