aadel
| Aadli hierarhia |
| Inglismaal |
| hertsog (duke) |
| markii (marquis) |
| krahv (earl) |
| vikont (viscount) |
| parun (baron) |
| baronet |
| rüütel (knight) |
| esquire |
| Prantsusmaal |
| vürst ehk prints (prince) |
| hertsog (duc) |
| markii (marquis) |
| krahv (comte) |
| vikont (vicomte) |
| parun (baron) |
| rüütel (chevalier) |
| Saksamaal |
| prints (Prinz) |
| hertsog (Herzog) |
| vürst (Fürst) |
| krahv (Graf) |
| vabahärra (Freiherr) ehk parun (Baron) |
| tiitlita aadlik |
| Vene keisririigis |
| suurvürst (великий князь) |
| vürst (князь) |
| krahv (граф) |
| tiitlita alamaadlik |
aadel, keskajal valitsev seisus, vaimulike järel nn teine seisus, kellel oli eesõigusi. Eestis kujunes pärast eestlaste alistamist 13. sajandil vasalkond. 14. sajandil arenes vasalkonnast rüütliseisus, mis muutus päritavaks. 13. sajandil hakkasid vasallid asutama seisuslikke organisatsioone, mis 16.–17. sajandil kujunesid korporatiivseiks rüütelkondadeks. Tekkis Balti aadli eesõigusi kaitsev Balti erikord. 18. sajandi keskpaiku hakati pidama aadlimatrikleid. Eestis kaotati seisuslik kord Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee dekreediga 23. IX 1917. Eesti Vabariigis kehtestas Asutav Kogu sellekohase seaduse 9. VI 1920. Vanad tiitlid jäid osaliselt siiski kasutusele.
EE 12, 2003
