Abdullayev, Həsən

Həsən Abdullayev [häsän] (venepäraselt Gassan Abdullajev; 20. VIII 1918 Naxçıvan – 1. IX 1993 Bakuu), Aserbaidžaani füüsik, pooljuhtide füüsika koolkonna rajaja Aserbaidžaanis; Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia (TA) kirjavahetajaliige (1955), akadeemik (1967), NSV Liidu Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige (1970). Aserbaidžaani NSV teeneline teadustegelane (1974).

Lõpetas 1941 Aserbaidžaani pedagoogilise instituudi füüsikateaduskonna, oli 1945–48 Aserbaidžaani NSV TA füüsikainstituudis aspirantuuris (teaduste kandidaat 1948), 1950–53 Leningradi füüsika-tehnika instituudis (teaduste doktor 1954).

Oli 1957–58 Aserbaidžaani NSV TA füüsika-matemaatikainstituudi, 1958–93 Aserbaidžaani NSV TA füüsikainstituudi direktor, 1968–70 ühtlasi Aserbaidžaani NSV TA füüsika-, matemaatika- ja tehnikaosakonna akadeemiksekretär, 1970–83 Aserbaidžaani NSV TA president. Tema juhtimisel loodi mitu teadusasutust ja instituuti (Bakuu riiklikus ülikoolis pooljuhtide füüsika osakond, 1958, oli selle juhataja 1958–59, Şamaxı observatoorium, 1960, Küberneetika instituut, 1965, Nahhitševani teaduskeskus, millest on tänaseks saanud Nahhitševani Autonoomse Vabariigi Teaduste Akadeemia jmt).

Töid peamiselt biofüüsika alalt, eriti seleeni osast bioloogilistes protsessides ja pooljuhtide füüsikast (seleeni ja telluuri ühendite baasil). Paljude teaduslike uurimuste autor pooljuhtide uurimisest ja pooljuhtmaterjalide kasutamisest. Avaldanud 17 monograafiat (sh inglise keeles) ja üle 600 teadusartikli. Tema raamat „Elektroonilised pooljuhid ja nende kasutamine” („Elektron yarımkeçiricılər və onların tədqiqi”, 1952) oli esimene füüsikaalane teadustöö aserbaidžaani keeles.

Ühingu Teadus Aserbaidžaani osakonna esimees (1970), Aserbaidžaani NSV teaduse ja tehnika riiklike preemiate komisjoni esimees.

NSV Liidu Ülemnõukogu VIII–X koosseisu saadik.

Tööpunalipu orden (1968), Aserbaidžaani NSV riiklik preemia (1970), Lenini orden (1978).

Maetud Bakuu kangelaskalmistule.

Tema nime kannab Aserbaidžaani NSV TA füüsikainstituut, tänav Bakuus ja kool Nahhitševani AV-s Culfas, tema elukohas Bakuus on mälestustahvel. 2003, 2007 ja 2013 toimus Bakuus tema tegevusele pühendatud rahvusvaheline teaduskonverents.

Välislingid

EE 1, 1985; muudetud 2015