Naxçıvan

Naxçıvani üldandmed
Elanike arv (2014)	89 500
Pindala (km2)	191,57
Asustustihedus (2014, el/km2 kohta)	460
Kaugus Bakuust (km)	536

Naxçıvan, vananenud Nahhitševan, linn Aserbaidžaanis Naxçıvani tasandikul, Naxçıvançayı jõe ääres; Nahhitševani Autonoomse Vabariigi pealinn; 89 500 elanikku (2014; 77 000 el 2009, 60 000 el 1990). Naxçıvani administratiivüksus on Aliabadi küla.

Tähtis majandus-, teadus- ja kultuurikeskus, raudtee- ja maantesõlm.

Majandus ja transport

Toiduaine- (liha-, piima-), kerge- (õmblus-, naha-), ehitusmater­jali-, elektro- ja raadiotehnika- ja mööblitööstus, kivisoola tootmine. Naxçıvani on tähtis maantee- ja raudteesõlm, linnas on rahvusvaheline lennuväli (avatud 1976, pärast rekonstrueerimist 2004).

Haridus ja kultuur

Linnas on Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia Naxçıvan osakond (asutatud 2002, 4 instituuti, käsikirjade fond, astrofüüsika observatooriumja Naxçıvani uurimiskeskus), riiklik ülikool (asutatud 1967, ülikool aastast 1991), pedagoogili­ne instituut (2000) ja eraülikool (1999), Heydar Alijevi nimeline sõjakool, 3 kutse- ja 19 keskkooli.

Kultuuriasutustest on tähtsamad Cəlil Məmmədquluzadə nimeline riiklik muusika-draamateater (asutatud 1883, aastast 1992 riiklik), nukuteater (1989), lasteteater (2006), filharmoonia (1983) ja lastefilharmoonia.

Linna 21 muuseumist on huvipakkuvamad ajaloomuuseum (1924, üle 48 000 eseme), kirjandusmuuseum (1966), vaibamuuseum endises khaanipalees (1998), Hejdar Alijevi muuseum (1999), memoriaalmuuseum (2000, genotsiidi ohvrite mälestusmuuseum), vabaõhumuuseum (2002), samuti Hüseyn Cavidi (1981), Cəmşid Naxçıvanski (1981), Cəlil Məmmədquluzadə (1999), Bəhruz Kəngərli (2002) majamuuseumid ja maaligalerii. Spordirajatistest olümpiaspordikeskus, ujula, Dünamo spordikeskus ja staadion.

Arhitektuurimälestisi ja huviväärsusi

Naxçıvani vabaõhumuuseum

12.–14. sajandi arhitektuurimälestisi: Jussufi (1162) ja Mominehatuni (Mömünə xatun, 1186) mausoleum, jäämaja (12.–14. sajand); Imamzadeh kompleks ja khaanipalee (mõlemad 18. sajand, viimases on aastast 1998 vaibamuuseum), Hüseyn Cavidi mausoleum (avatud 1996).

Linnas on Naxçıvani turismiinfokeskus ning 3 kultuuri- ja puhkeparki.

Ajalugu

Haji Rufai Bey mošee

Taga-Kaukaasia vanimaid linnu, pärimuste kohaselt raja­tud 15. sajandil eKr, oli 11. sajandil Seldžukkide ja 12. sajandil Ildegiziidide riigi keskusi, sel ajal toimus linna kiire areng. 18. sajandi keskpaigast Nahhitševani khaaniriigi keskus. Kuulus aastast 1823 Venemaa koosseisu, oli aastast 1841 kubermangukeskus. Aastatel 1920–23 Nahhitševani NSV, 1923–24 Nahhitševani Autonoomse Krai, 1924–90 Nahhitševani ANSV pealinn.

Tuntud isikuid

Naxçıvanist on pärit Heydər Əliyev, kirjanikud Hüseyn Cavid ja Cəlil Məmmədquluzadə, arhitekt Əcəmi Naxçıvani (12.–13. sajand), kunstnik Bəhruz Kəngərli, Nahhitševani khaanisoost sõjaväelane Vene ja Nõukogude Cəmşid Naxçıvanski (1895–1938).

Välislink

• Naxçıvani autonoomse vabariigi koduleht (aserbaidžaani, inglise ja vene keeles)