aktiniidia

Südajas aktiniidia

aktiniidia (Actinidia), peamiselt kahekojaliste heitlehiste puitliaanide perekond; umbes 40 liiki Ida- ja Kagu-Aasias. Valged, kollakad või punakad, harilikult lõhnavad õied aset­sevad ebasarikais või üksikult, enamasti meeldiva maitse ja lõhnaga C-vitamiinirohked viljad (marjad) on söödavad toorelt ning töödeldult. Kultuurtaimena viljeldakse eelkõige soojalembesi liike: kiivi-aktiniidiat (A. deliciosa), hiina aktiniidiat (A. chinensis) ja teravahambalist aktiniidiat (A. arguta). Eestisse toodud 3 liigist on talvekindlaim ja tuntuim valge- ja roosalaiguliste lehte­dega südajas aktiniidia (A. kolomikta), mis kasvab liaanina 15 m, puuna umbes 2 m kõrguseks. Õitseb juunis-juulis, valged, vahel ka kollakad või punakad õied paikne­vad ebasarikais või üksikult. Viljad (marjad) on pikli­kud, rohelise koore ja viljalihaga, meeldiva maitsega, valmivad septembris. Kuivatatud aktiniida vilju tarvitatakse ka raviks, nad on tõhus biostimulaator verevaeguse, kehalise ja vaimse nõrkuse ning depressiooni korral.

Loe täiendavalt artiklit kiivi.

Välislingid

VE, 2006; EME 1, 2008 (A. Paju, K. Kask)