kiivi (vili)
kiivi, kiivi-aktiniidia vili, piklikmunajas, kuni kanamunasuurune, pruun, karvane, õhukese kestaga mari; mass 65–100 g. Kultuurliigiks aretati kiivi-aktiniidia hiljuti hiina aktiniidiast (Actinidia chinensis). Kiivi on 20. sajandi lõpukümnendite üllatuspuuvili, varem tunti teda üksnes Hiinas. Vilja kreemivärvilist südamikku ümbritseb paljude väikeste mustjaspruunide seemnete ring, sügavroheline mahlakas viljaliha meenutab maitselt nii maasikat kui ka viinamarja ja sisaldab 0,06–0,16% C-vitamiini, kaaliumi, magneesiumi, fosforit ja rauda. Kiivit süüakse kas kooritult või lusikaga koore seest, temast tehakse džemmi, mahla, želeed ja konservi ning teda kuivatatakse või lisatakse tükikestena jäätisele, jogurtile ja puuviljasalatile. Temperatuuril 0°C säilib kiivi 4–6 kuud. Kõige rohkem kasvab kiivisid Uus-Meremaal.
Välislingid
VE, 2006; EME 1, 2008 (K. Kask); muudetud 2011