Abū ar-Rayḩān Muḩammad ibn Aḩmad al-Bīrūnī (973–1048), Kesk-Aasia õpetlane. Oli pärit Horezmist, tegutses ka Gurganis ja aastast 1017 Gaznaviidide õukonnas, osales sultan Mahmudi India-sõjakäigus. Kirjutas araabia ja tadžiki keeles teoseid astronoomia, matemaatika, füüsika, mineraloogia, farmakoloogia, geograafia ja etnograafia alalt. Pooldas geotsentrilist maailmasüsteemi, kuigi möönis heliotsentrilise süsteemi võimalikkust („Mas'udi kaanon astronoomiast ja tähtedest”). Täpsustas geograafilise pikkuse määramise ja pikkuskraadi mõõtmise meetodeid. Uuris kõrvutavalt Vanade Idamaade ja India astronoomiat, matemaatikat ning kalendrisüsteeme ja nendega seonduvaid usufilosoofilisi kujutlusi („Möödunud ajastute mälestised”, „India”). Kuigi al-Biruni oli range islami pooldaja, pidas ta looduseuurimises ainumõeldavaks autoriteetidest sõltumatut kogemust ja vaatlust.

Kirjandus

• Б. M. Кедров, Б. А. Розенфельд. Абу Райхан Бируни. М., 1973
• Haljand Udam. Al-Bīrūnī ja idamaine teadus. Usbekistani õpetlase tuhandenda sünni-aastapäeva puhul. – Looming 1973, nr 11, lk 1914–19

EE 1, 1985