alamsaksa laenud

Alamsaksa laenud on eesti kirjakeele suurim laenurühm (umbes 800 sõna ehk 15 % kirjakeele tüvevarast). Põhilisse kultuurisõnavarasse kuuluvad laenud pärinevad keskalamsaksa keelest, mida kasutati Eest linnades keskajal. Laene on rohkesti juba 16.–17. sajandi kirjakeeles, näiteks eksempel ’näide’ ja viss ’kindel’, osa neist on püsinud murretes, näiteks mant ’koor’, käsper ’kirss’ ja vöörus ’esik’.

Alamsaksa laene tähendusrühmade kaupa

Usund altar, apostel, köster, leer, piht, piibel, praost, prohvet
Köögikultuur hakkima, köök, ingver, kaneel, kahvel, kook, loorber, moos, pott, salat
Põllu- ja käsitöö haamer, höövel, koot, saag, vokk, ääs
Ehitus häärber, kamber, kants, kelder, korsten, pööning, trepp, võlv
Veondus praam, tõld, kaarik
Riietus jakk, krae, lips, mantel, müts, siid, sokk, vammus
Ühiskondlik elu amet, lahing, naaber, mõõtma, pood, raad, rent, teenima, trahv, vang, üürima
Vaimuelu paber, pasun, pilt, kunst, kool, maalima, salm
Looma- ja linnunimetused eesel, elevant, kaamel, lõvi, mära, rott, tuvi
Taimenimetused kõrvits, palm, roos, sibul
Omadussõnad eht, karske, kelm, klaar, prii, priske, pruun, truu, tumm

Kirjandus

  • H. Rätsep. Sõnaloo raamat. Tartu, 2002

EE 12, 2003