alamsaksa laenud
Alamsaksa laenud on eesti kirjakeele suurim laenurühm (umbes 800 sõna ehk 15 % kirjakeele tüvevarast). Põhilisse kultuurisõnavarasse kuuluvad laenud pärinevad keskalamsaksa keelest, mida kasutati Eest linnades keskajal. Laene on rohkesti juba 16.–17. sajandi kirjakeeles, näiteks eksempel ’näide’ ja viss ’kindel’, osa neist on püsinud murretes, näiteks mant ’koor’, käsper ’kirss’ ja vöörus ’esik’.
Alamsaksa laene tähendusrühmade kaupa
Usund | altar, apostel, köster, leer, piht, piibel, praost, prohvet |
Köögikultuur | hakkima, köök, ingver, kaneel, kahvel, kook, loorber, moos, pott, salat |
Põllu- ja käsitöö | haamer, höövel, koot, saag, vokk, ääs |
Ehitus | häärber, kamber, kants, kelder, korsten, pööning, trepp, võlv |
Veondus | praam, tõld, kaarik |
Riietus | jakk, krae, lips, mantel, müts, siid, sokk, vammus |
Ühiskondlik elu | amet, lahing, naaber, mõõtma, pood, raad, rent, teenima, trahv, vang, üürima |
Vaimuelu | paber, pasun, pilt, kunst, kool, maalima, salm |
Looma- ja linnunimetused | eesel, elevant, kaamel, lõvi, mära, rott, tuvi |
Taimenimetused | kõrvits, palm, roos, sibul |
Omadussõnad | eht, karske, kelm, klaar, prii, priske, pruun, truu, tumm |
Kirjandus
- H. Rätsep. Sõnaloo raamat. Tartu, 2002
EE 12, 2003
Kategooriad: Eesti keel